MIS ON LATERNAMATK?

Laternamatkad on sportlikud rännakud, mille raames külastatakse põnevaid ja omanäolisi paiku, kuhu inimesed tavaliselt ei satu.

Matkad on jõukohased kõigile  liikuda armastavatele inimestele ning pakuvad lisaks tervislikule vabas õhus toimuvale treeningule ka giidi vahendusel huvitavaid fakte ajaloost.

Kauni visuaalse efekti ja ajastutruu minevikku rändamise tunde tekitavad valgusallikana kasutatavad vanaaegsed õlilaternad.

 

KELLELE ON SUUNATUD? 

Tellimusmatkad on eeskätt suunatud neile, kes soovivad matkata just oma seltskonnaga, omale sobival ajal.

Seepärast on laternamatk eritellimusena suurepärane sportlik vaba aja veetmise võimalus, mis on sobilik nii sünnipäevade pidamiseks, koolide-lasteaedade väljasõitudeks, ettevõtte töökollektiivi turgutamiseks.

 

VALI MEELEPÄRANE MATKATEEMA!

 

Loodus- ja ajaloomatkad

Kes meist ei teaks, et Pirital on klooster, ent mis elu seal elatakse? Kes on need inimesed, kes tänapäeval on valinud nunna elutee ning miks on nad seda teinud? Kõike seda uurimegi! Lisaks matkame imekaunis Pirita ürgorus, naudime kauneid vaateid jõekäärudele ning imestame osade kaaslinnlaste grillimiskultuuri üle. Kuid Pirital on ka tumedam pool - räägime tohutusuurest Nõukogude armee maa-aluses linnast ja meenutame NKVD terroritegusid Scheeli mõisas!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Pirita velodroomil, aadressil Rummu tee 3.

Astangu laternamatk viib matkalised Astangu endistele sõjaväealadele, kus uudistame militaarpärandit ja Peeter Suure Merekindluse koobasladusid. Samuti käime ära endise Mäepealse küla varemetel, vaatame Tallinna ainukest kärestikku ning naudime metsikut loodust.

Matka algus- ja lõpp-punkt on autoturu taga, Kadaka tee 191 kruusaplatsil.

Kes meist poleks kuulnud ütlust, et kriiskab nagu udusireen. Lisaks kuulsatele majakatele just Suurupi rannas üks selline sireenijaam paikneski - uurime järgi, mida see endast tegelikult kujutas. Kindlasti pole see aga kõik, mille poolest Suurupi silma paistab. Lisaks navigatsioonirajatistele asuvad seal võimsad Peeter Suure Merekindluse rajatised ja Nõukogude sõjaväepaasid. Hiljaaegu avastati salapärane paesse raiutud koobas, leidub suuri Nõukogude aegseid aianduskoperatiive ja väga audentsena säiliud pioneerilaager. Mõistagi pakuvad silmailu ka ohtrad moodsad villad. Suurupi on paik, mis on saanud põhjendamatult vähe tähelepanu, ent seda rohkem pakub ta avastamisrõõmu!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Suurupi ülemise tuletorni juures.

Rätsepa matk on kaunis loodusrännak Luige rabas ja Männiku karjäärides. Kuna maastik on seal väga märg, siis saab seal matkata vaid talvel, mil maa on korralikult külmunud. Liigume inimtühjal rabamaastikul, käime ära Rätsepa järvel, mis oma kuuluvuse tõttu kaitseväe harjutusväljaku piiridesse on kustutatud avalike veekogude registrist ning kuhu igal ajal minna ei tohi. Kui ilm ja jääolud on ohutud, siis teeme matka lõpus ka pisikese jääekspeditsiooni ning joome teed keset Raku järve asuval maalilisel saarekesel.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Luigel, aadressil Männi 1.

Paljassaare poolsaar asub Tallinna vanalinnast kõigest 5 km kaugusel, ent vähesed on seal kolamas käinud. Matkal uudistame Paljassaare militaarpärandit, vaatame kauneid merevaateid ning räägime selle piirkonna kujunemisloost.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Paljassaare teel Katariina kai juures, aadressil Paljassaare tee 46.

Nõukogude ajal asus Saku külje all Tammikul radioaktiivsete jäätmete matmispaik. Kõigile matkajatele hingerahustuseks olgu öeldud, et see hoidla on tänaseks likvideeritud ning kiirguse ohtu seal pole. Küll aga läheme ja vaatame, kus see kõhedust tekitav paik asus, ning saame teada, mida seal omal ajal hoiti. Samuti räägime tuumamaterjalidest laiemalt ning nendega juhtunud õnnetustest nii Eestis kui piiri taga. Kuulame ka Tsernobõli veteranide mälestusi. Kõike seda teeme paradoksaalsel kombel aga imekaunis looduses matkates, kus kohati liigume vaid kompassi abil teeradadeta öises metsas.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Saku raudteejaama juures, aadressil Kooli tee 2a.

Kas teadsite, et Maailmasõdade vahelisel Eestil olid oma keemiarelvade varud ning neid hoiti Männikul!? Just sellele kunagisele laskemoonaladude alale lähemegi. Tutvume kohaga, kus leidis aset ka esimese Eesti Vabariigi suurim katastroof, kus 90ndatel klaarisid arveid kantpead, ent kus kasvab ka hingematvalt kaunis männimets. Lisaks külastame ka Männiku karjääre ning mõtiskleme kaevandamise mõjude üle loodusele ja kultuuripärandile.

Matka algus- ja lõpp-punkt on busside 33 ja 5 lõppeatuses, Männiku tee 125 hoone juures.

Huviväärsus- ja ajaloomatkad

Fosforiit on ühtaegu Maardu õnn ja õnnetus. Tegu on maavaraga, mis aastakümneid andis kohalikele tööd ja leiba ning mis aitas põldudel saaki kanda. Paraku ka maavaraga, mille töötlemiseks püstitati veripunast suitsu ajav hiigeltehas. Matkal keskendumegi Maardu tööstusaladele, omaaegsele keemiakombinaadile ning fosforiidi kaevandamise mõjudele. Käime trööstitud industriaalmaastikul, vaatleme lagunevaid hooneid, kunagist allmaakaevandust ning tohutuid karjääride massiive. Lisaks põikame sisse ka Krooti pilpakülasse ning veendume, et tegelikult on Maardu üks ääretult põnev kant!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Maardus, Fosforiidi ja Kombinaadi tänava ristmikul, aadressil Fosforiidi 4.

Viimastel aastatel on Rummu, eriti sealne tuhamägi saanud palju meedia tähelepanu. Rummu matkal räägime kogu asumi kujunemisloost, sealsest vanglaelust ning karjääri teisel kaldal olnud sõjaväeosast. Mõistagi käime ära ka tuhamäel. Rummu matk on tõeline maiuspala neile, kes soovivad kogeda apokalüptilisi vaateid ning tutvuda õõvastava vanglaeluga.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Rummus, endise Murru vangla väravas.

Pea kõik eestlased on käinud Vabaõhumuuseumis, näinud kauneid talukomplekse ning ilmselt ka unistanud, kui tore võiks olla kenal suvepäeval sellises idüllis puhata. Samuti teatakse kauneid rahvaröivaid ning ollakse kuulnud üht-teist tähtpäevade tähistamisest. Tegelikult polnud vanarahva elu aga teps mitte roosiline. Veelgi enam, kui vaadata tõele näkku, siis ei peaks tänapäeva elustandardiga harjunud inimene neis tingimustes vist päevagi vastu. Näiteks kemmergud hakkasid taluõuedele ilmuma alles alles 1920ndatel aastatel - kus käidi aga enne seda keha kergendamas? Millistel kaalutslustel abielluti, kuidas hügieeniga lood olid ning kuidas lapsi kasvatati - need on vaid mõned teemad, mida käsitleme. Saame teada, milline oli eestlaste eluolu tegelikult. Kõike seda teeme siiski aga kaunis Vabaõhumuuseumi miljöös. Ent mitte ainult - põikame ka muuseumist välja, käime ning uudistame, mida põnevat veel Rocca al Mares leida võib!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Rocca al Mare Vabaõhumuuseumi väravas.

Klooga matk on kindlasti üks vastuolulisemaid matku meie matkaseerias, sest räägime ühest süngeimast tahust Eesti ajaloos. Räägime Klooga koonduslaagrist ja selle verisest lõpust, ent ka kolmanda Reich'i laagritesüsteemist Eestis tervikuna. Et matk ei läheks liiga süngeks, siis tutvume ka Klooga helgemate tahkudega - suvituskultuuri, Kloogaranna ja sealse kandi olevikuga. Seda kõike saame teha kauni männimetsa keskel.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Klooga raudteejaamas.

Eestist on raske leida militaarsema minevikuga paika kui Paldiski. Kuulus allveelaevnike pentagon, tummareaktor, raketibaas - see on vaid jäämäe tipp Nõukogude aegsest suletud sõjaväelinnast. Kas aga teadsite, et suuri plaane Paldiskiga tegi juba Peeter I, poolsaare ja Pakri saarte vahele on proovitud rajada muuli ning linnas on veel moodsatel aegadelgi jagatud tasuta kortereid? Paldiskil on aga ka leebem pale. Olid ajad, kui linn oli tuntud kui suvituskoht, rääkimata sellest, et linnas on elanud ja tegutsenud tuntud kultuuritegelased.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Paldiski Maxima ees, aadressil Rae 14b.

Tallinnas on raske leida linnaosa, kus oleks leidnud aset rohkem salapärast kui Meriväljas. Kuulus UFO lugu ning Urmas Oti pussitamine - need on müsteeriumid, mis köidavad juba aastaid inimesi. Matkal vaatamegi need saatuslikud kohad üle ning uurime, mida me neist lugudest teame ning millised otsad on lahtised. Lisaks vaatame põgusalt üle ka Merivälja kujunemisloo.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Merivälja muuli juures.

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Merimetsa Selveri Jazz-pesula poolses parklaotsas, aadressil Paldiski mnt 56. 

Linna- ja ajaloomatkad

Kui öeldakse Maardu, siis enamasti mõeldakse Kallavere. Maardu on tegelikult suur linn, millel on mitmeid asumeid. Neist tuntuim on aga suur paneelasum nimega Kallavere, mis on justkui muuseumiläbilõige Nõukogude arhitektuurist. Paraku on Kallavere aga 90datel omandanud ka kuritegeliku maine, mistõttu on teda rahvasuur hüütus ka Eesti mõrvapealinnaks. Matkal räägimegi piirkonna tumedast minevikust, ent ka märksa helgemast olevikust. Külastame ka Eesti üht suurimat datšade piirkonda, maailist muinsuskaitselise väärtusega Rootsi-Kallavere küla ning veidi ka endiseid fosforiidikarjääre!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Maardu Maxima ees, aadressil Keemikute 2.

Kes meist ei teaks kaunist Kadrioru lossi ja roosiaeda? Kadrioru matkal käime ja vaatame kõik need kaunid kohad üle, kuid lisaks uurime ka, kas Kadriorul on ka varjupool? Kas ka siin leidub unustatud nurgataguseid, mida esmapilgul Kadriorus olla ei tohiks? Räägime piirkonna ajaloost, põikame Uuelinna varemetele ning joome traditsiooniliselt kuuma teed!

Matka algus- ja lõpp-punkt on KUMU parklas, aadressil Valge tänav 2 (Lasnamäe kalda peal).

Pole vast tallinlast, kes ei teaks Õnnepaleed, kuid kas teadsite, et algselt oli tegu hoopis Lutheri vabriku direktori villaga? Sellel matkal tutvumegi kunagise äriimpeeriumi jälgedega linnaruumis. Räägime, kuidas sai ühest perefirmast üleeuroopaline ärihiid, mis oli mitmes mõttes oma ajast ees. Lisaks külastame ka Vana-Lõuna kanti, Luite ja Veerenni asumeid, milledest just viimane on sõltumata oma väärikast ajaloost põhjendamatult vähe tähelepanu saanud.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Tallinn-Väike rauteejaama juures aadressil Juurdeveo 25.

Tallinna Vanalinn on kahtlemata Eesti suurim turismimagnet ning koht, kus ka kohalikud on sadu kordi käinud. Vanalinna laternamatkal ei keskendu me aga niivõrd teada tuntud vaatamisväärsustele, vaid teeme vanalinnale tiiru peale. Tutvume linnamüüriga ning asumite, ehitiste ja rohevööndiga, mis vanalinna ümbritsevad. Päris mööda ei pääse me siiski ka vanalinnast endast - põikame natuke ka linna sisse ning vaatame rohkem ja vähem tuntud vaatamisväärsused üle.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Tornide väljakul, Nunne tänava äärde jääva purskkaevu juures.

Kas teate, kus asub Õismäe? Vastate jah - vale vastus. Selle suure paneelelamurajooni nimi on Väike-Õismäe. Lihtsalt Õismäe asub hoopis mujal. Muide, tegelikult oli plaanis ehitada veel ka Suur-Õismäe. Matkal teeme Harku järvele ringi peale ning saame teada, kus need mainitud paigad siis ikkagi asuvad. Tutvume kõige huvitavaga, mis järve äärde jääb, käime kõrkjates, paemurrus ja villade vahel.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Harku järve supelrannas.

Veel 100 aastat tagasi voolas läbi Tallinna kesklinna jõgi, mis toitis mitmeid vesiveskeid ja Tallinna linnamüüri kaitsekraavi. Tänapäeval voolab see aga maa all torudes. Matkal kõnnimegi mööda kunagist jõesängi ning uurime, kas ja mida kunagisest Tallinna tuiksoonest tänapäeval näha saab.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Tallinna Bussijaamas Cargobusi terminali ees.

Kopli laternamatk on üks menukamaid meie matkade seas. Tegu on linna- ja ajaloomatkaga, mis viib matkalised ekskursioonile läbi poolsaare ajaloo. Külastame Balti Manufaktuuri, Vene-Balti ja Bekkeri laevatehaseid, kurikuulsaid Kopli liine ja veel palju muud, mis nende vahele mahub.

Kogunemine, matka algus- ja lõpp-punkt on Kopli pargi väravas, Sõle tänava lõpus.

Paljud on käinud Ülemiste Citys ning vanemad inimesed veel mäletavad seal samas asunud suure salastatusega Dvigateli tehast Nõukogude ajal. Millest selle piirkonna areng aga alguse sai, mida nii salajast seal siis õigu poolest toodeti ning mida põnevat seal endiselt veel näha saab - seda kõike uurima lähemegi.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Ülemiste city autoparklas aadressil Sepapaja 1. (Suur-Sõjamäe tänava ääres)

Tegu on linnaosaga, kus enamik meist on käinud ning kus on toimumas Tallinna aktiivseim kinnisvaraarendus. Kui palju teame aga Kalamaja lugu ning fakti, et piirkonda võime lugeda Tallinna rasketööstuse hälliks? Kas oleme lisaks kaunitele korrastatud puitmajadele käinud aga ka piirkonna veidi räämas ent seda põnevamates nurgatagustes?

Matka algus- ja lõpp-punkt on Linnahalli ees Põhja puiestee ääres.

Kes meist poleks kuulnud Lasnamäest, kuid sugugi mitte kõik pole käinud kaunil Lasnamäe paekaldal, veel tänini Lasnamäel eksisteerivatel talude varemetel ning kuulnud sealsetest pronksiaegsetest asulakohtadest. Kõike seda Lasnamäe paekalda matkal uurimegi. Kõnnime mööda kaunist paekallast, vaatame lummavaid vaateid Tallinna lahele ning mõtiskleme teemal, kas Lasnamägi on Tallinna õnn või õnnetus.

Matka algus- ja lõpp-punkt Lauluväljaku ülemise Lasnamäe poolse värava juures.

Kalamajat ja Koplit teavad kõik, ent nende kahe vahele jääb ka Karjamaa piirkond, mille olemasolust pole paljudel aimugi. Ometi plaaniti just sinna rajada grandioosne Peeter Suure Sõjasadam. Uurime, kui palju sellest megaprojektist valmis saadi ning palju tänaseks alles on. Hiljem pidid sinna aga kerkima esinduslikud kortermajad, ent kerkisid hoopis Tallinna ühed esimesed suurpaneelelamud. Kuhu ometi ja millist elu neis elatakse - uurime järgi kogu sealses ilus ja valus. Mõistagi ei saa me üle ega ümber ka piirkonna võimsatest tehastest ja sadamatest.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Tööstuse tänava Rimi juures, aadressil Tööstuse 103.

Nõmme lõunaosa seostub tänapäeval Pääsküla raba kui teada-tuntud nõmmekate puhkealaga. Kuid kõigest kümmekond aastat tagasi ladustati sinna veel prügi ning 50 aastat tagasi oli tegu maalilise laukaid täis rabaga. Esimese Eesti Vabariigi päevil nägi aga Nõmme linna generaalplaan ette just sellele piirkonnale suurt tulevikku. Matkal uurimegi, mida kõike sellesse piirkonda planeeriti ning milliseks kujunes tegelikkus - tutvume Nõmme lõunaosa arengulooga! Saame teada, mis tänavast pidi saama Nõmme peatänav ning kuhu oli plaanitud rajada Nõmme keskväljak ja lennuväli. Mõistagi joome ka küünlavalgel teed.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Hiiu ja Sihi tänava nurgal, Hiiu bussipeatuse lähedal.

 

 

PALJU TELLIMUSMATK MAKSAB JA KUIDAS TELLIDA?

Matka tellimiseks võtke meiega ühendust: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. / +372 53 422 196

Tellimusmatka hind sõltub osalejate arvust. Kui inimesi on 20 või vähem, on matka hinnaks 240 €, kui rohkem, siis 12 € iga osaleja kohta.

Osalustasu sisaldab õlilaterna kasutamist, rühmajuhi-/giiditeenust, käsiraadiojaama kasutamist ning kuuma teed küünaldega kaunistatud joogipunktis.

Lisatasu eest on võimalik juurde tellida:

  • lisasnäkk tee kõrvale (2 € osaleja)

 

LISAINFO

  • Ajastutruu tunde ja efekti saavutamiseks soovitame matkal taskulampe ning muid elektrivalguse allikaid mitte kasutada - valgust saame vaide korraldaja poolt antud elava tulega tormilaternatest.
  • Sõltuvalt matkast liigutakse nii teedel, metsaradadel kui ka avamaastikul. Matkale tulles soovitame selga panna ilmastikule vastavad riided ja jalanõud.