Nikolai von Glehni võib lugeda Nõmme isaks. Ta oli mees, kes julges mõelda suurelt ning ei kartnud erineda tolleaegsest peavoolust. Muidugi olid tal ka omad nõrkused. Kuigi Glehn oli õppinud majandust, polnud ta kunagi edukas ärimees ega piisavalt süstemaatiline, et viia ellu linna tervikvisiooni. Seetõttu jäi nii mõnigi tema lennukatest ideedest vaid paberile ning suure austuse asemel vaadati Nõmme rajajat tsaariaja lõpus pigem veidrikuna. Matkal uurimegi, millisena kujutas Nõmme tuleviku ette linna rajaja. Mis tema plaanidest on realiseerunud ning mis teisiti läinud. Erinevalt meie teisest Nõmme matkast, Vabariigi aegseid visioone tutvustavast rännakust, külastame Nõmme vanimaid ja kõige ajaloorohkemaid paiku.

Who wouldn’t know the stunning Kadriorg Palace and rose garden?! Good, we’ll leave them behind this time and explore the hidden corners that seem entirely out of place in Kadriorg. We’ll find out whether Kadriorg has a darker side and discuss the rise, fall and new coming of the district. Learn about 19th century summer holidays and how the holidaymakers actually spent their time in the summer. Truth be told, we will also take a short look at the mandatory sights of Kadriorg and finally solve the mystery that has locals scratching their head – why is there a dead-end tramway on Poska street that is never in use?

NB! This hike will be 100% in english.

Sageli imestatakse, et kuidas küll Nikolai von Glehn rajas tühja koha peale Nõmme või Peeter I sohu Peterburi linna. Oh kus olid ikka vanasti suurte visioonidega mehed! Samas oleme jätnud justkui märkamata, et meie kõigi silmade all on üks praktiliselt uus linn kerkinud - see on Peetri. Jah, ametlikult on Peetri küll alevik, kuid ta on juba märksa rahvarohkem kui nii mõnigi Eesti väikelinn. Peetri matkal käime läbi ühe uue linna tekkeloo, olles seeläbi ühtaegu nii tõeline maiuspala urbanistika huvilistele kui ka maiuspala kõigile tänastele Peetri ja Järveküla elanikele. Matkal rändame vanade kaartide, põliselanike mälestuste ja arendajate intervjuude najal läbi Peetri. Saame teada, kus asusid põlistalud, millised olid esimesed arendused ja nende eestvedajate visioonid. Saame teada, kus asus ajalooline Peetri ning millistest põhimõtetest uut Peetrit planeerides lähtuti. Muide, kas teadsite, keda võiks pidada Peetri Nikolai von Glehniks ehk Peetri rajajaks?

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurime, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatame üle ajaloolise Seewaldi hoonestuse ja räägime, mille kõigega nendes väärikates majades tegeletakase või vanasti tegeleti. Kuna pole saladus, et haigla on juba pikemat aega mõlgutanud ka kolimise plaane, siis arutleme ka selle hingematvalt põneva paiga tulevikuperspektiivide üle. Matka viimases osas teeme aga populaarteadusliku ülevaate psühhiaatriast ja ravimeetoditest, saades teada millega Seewald päriselt tegeleb, seda nii olevikus kui möödunud aegadel.

Viimastel aastatel on Rummu, eriti sealne tuhamägi saanud palju tähelepanu. Rummu matkal räägime kogu asumi kujunemisloost, sealsest vanglaelust ning karjääri teisel kaldal olnud sõjaväeosast. Mõistagi käime ära ka tuhamäel. Rummu matk on tõeline maiuspala neile, kes soovivad kogeda apokalüptilisi vaateid, tutvuda õõvastava vanglaeluga ning kolada mahajäetud hoonetes! Matk sisaldab sissepääsu Murru vangla territooriumile ning vanglahoonetesse, enamik matkast toimub siseruumides!

Viimastel aastatel on Rummu, eriti sealne tuhamägi saanud palju tähelepanu. Rummu matkal räägime kogu asumi kujunemisloost, sealsest vanglaelust ning karjääri teisel kaldal olnud sõjaväeosast. Mõistagi käime ära ka tuhamäel. Rummu matk on tõeline maiuspala neile, kes soovivad kogeda apokalüptilisi vaateid, tutvuda õõvastava vanglaeluga ning kolada mahajäetud hoonetes! Matk sisaldab sissepääsu Murru vangla territooriumile ning vanglahoonetesse, enamik matkast toimub siseruumides!

Pea kõik eestlased on käinud Vabaõhumuuseumis, näinud kauneid talukomplekse ning ilmselt ka unistanud, kui tore võiks olla kenal suvepäeval sellises idüllis puhata. Tegelikult polnud vanarahva elu aga teps mitte roosiline. Veelgi enam, kui vaadata tõele näkku, siis ei peaks tänapäeva elustandardiga harjunud inimene neis tingimustes vist päevagi vastu. Näiteks kemmergud hakkasid taluõuedele ilmuma alles 1920ndatel aastatel - kus käidi aga enne seda keha kergendamas? Millistel kaalutlustel abielluti, kuidas hügieeniga lood olid ning kuidas lapsi kasvatati - need on vaid mõned teemad, mida käsitleme. Ent mitte ainult - põikame ka eksponaatide alalt välja, käime ning uudistame, mida põnevat veel Rocca al Mares leida võib! Matkapilet sisaldab sissepääsutasu Eesti Vabaõhumuuseumi territooriumile!

PS! Vabaõhumuuseumisse saab tellida ekskursioone paljude giididega, kuid kas teadsite, et paljude lemmikul, meie matkajuht Mihklil on ka oma vana talu ja see teema on talle eriti hingelähedane?!

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurime, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatame üle ajaloolise Seewaldi hoonestuse ja räägime, mille kõigega nendes väärikates majades tegeletakase või vanasti tegeleti. Kuna pole saladus, et haigla on juba pikemat aega mõlgutanud ka kolimise plaane, siis arutleme ka selle hingematvalt põneva paiga tulevikuperspektiivide üle. Matka viimases osas teeme aga populaarteadusliku ülevaate psühhiaatriast ja ravimeetoditest, saades teada millega Seewald päriselt tegeleb, seda nii olevikus kui möödunud aegadel.

Tallinna Vanalinn on kahtlemata Eesti suurim turismimagnet ning koht, kus ka kohalikud on sadu kordi käinud. Vanalinna laternamatkal ei keskendu me aga niivõrd teada tuntud vaatamisväärsustele, vaid teeme vanalinnale tiiru peale. Tutvume linnamüüriga ning asumite, ehitiste ja rohevööndiga, mis vanalinna ümbritsevad. Päris mööda ei pääse me siiski ka vanalinnast endast - põikame natuke ka linna sisse ning vaatame rohkem ja vähem tuntud vaatamisväärsused üle.

Tallinna Vanalinn on kahtlemata Eesti suurim turismimagnet ning koht, kus ka kohalikud on sadu kordi käinud. Vanalinna laternamatkal ei keskendu me aga niivõrd teada tuntud vaatamisväärsustele, vaid teeme vanalinnale tiiru peale. Tutvume linnamüüriga ning asumite, ehitiste ja rohevööndiga, mis vanalinna ümbritsevad. Päris mööda ei pääse me siiski ka vanalinnast endast - põikame natuke ka linna sisse ning vaatame rohkem ja vähem tuntud vaatamisväärsused üle.

Pea kõik eestlased on käinud Vabaõhumuuseumis, näinud kauneid talukomplekse ning ilmselt ka unistanud, kui tore võiks olla kenal suvepäeval sellises idüllis puhata. Tegelikult polnud vanarahva elu aga teps mitte roosiline. Veelgi enam, kui vaadata tõele näkku, siis ei peaks tänapäeva elustandardiga harjunud inimene neis tingimustes vist päevagi vastu. Näiteks kemmergud hakkasid taluõuedele ilmuma alles 1920ndatel aastatel - kus käidi aga enne seda keha kergendamas? Millistel kaalutlustel abielluti, kuidas hügieeniga lood olid ning kuidas lapsi kasvatati - need on vaid mõned teemad, mida käsitleme. Ent mitte ainult - põikame ka eksponaatide alalt välja, käime ning uudistame, mida põnevat veel Rocca al Mares leida võib! Matkapilet sisaldab sissepääsutasu Eesti Vabaõhumuuseumi territooriumile!

PS! Vabaõhumuuseumisse saab tellida ekskursioone paljude giididega, kuid kas teadsite, et paljude lemmikul, meie matkajuht Mihklil on ka oma vana talu ja see teema on talle eriti hingelähedane?!

AASTALÕPU LATERNAMATK MAALILISES DIRHAMIS!
2022. aasta viimane maagiline Laternamatk toimub Dirhamis, kadunud Rannarootslate radadel!
Matkal ootavad meid põnevad jutud Rannarootslaste kodukandist, küünaldega kaunistatud teepunkt, matka lõpetab taevalaotusesse tõusev ilutulestik Dirhami Kalakohviku rannal!

Millest matka jooksul juttu tuleb?

Eestlased ei võta vähemusrahvuseid kodumaa pinnal just kergelt omaks. Rannarootslased on siinkohal aga suur erand. Neist räägime alati hea sõnaga, tunneme kahetsust, et see sajandeid püsinud rahvakild II Maailmasõja keerises hääbus ning mine tea, kui saaks, siis vast teeksime neile koguni uuesti ruumi. Kes aga tegelikult olid rannarootslased, miks me neisse nii eriliselt suhtume, kust ja miks nad tulid ning millist elu elasid? Kõike seda matkal uurimegi. Mõistagi teeme seda põlises rannarootslaste kodukandis - Spithami ja Dirhami külades. Piirkonnas, mis paneb ahhetama oma kauni männimetsa ja silmapiirini ulatuvate liivarandadega. Tegu on imekauni loodus- ja ajaloomatkaga põneval teemal.

PS! Dirhami Kalakohvik on 30. detsembril avatud - laudu on piiratud hulgal, broneeri laud siin.

AASTA ALGUSE LATERNAMATK IDÜLLILISES KÄRDLAS!
2023. aasta esimene Laternamatk toimub idüllilises Kärdlas!
Matkal ootavad meid põnevad jutud Hiiumaast, küünaldega kaunistatud teepunkt, matka lõpetab võimalus õhtut jätkata õdusas Rannapaargu kohvikus! 

Millest matka jooksul juttu tuleb?

Vaikust ja rahu viljelevas Kärdlas jalutades on suisa raske uskuda, et see idüll on alguse saanud tossava tehase kolooniast, mille rajamiseks kasumiahned parunid rannarootslased välja kihutasid ja oma töölistelt mitu nahka koorisid. Ent kaardil on ka teine külg - Kärdla Kalevivabrikut võib lugeda Eesti vanimaks suurtööstuseks, mis kuulutab tööstusrevolutsiooni algust meie kodumaal ning suunab siinse elu feodaalajast moodsasse maailmasse. Laternamatkal tutvumegi selle kunagise suurtööstuse pärandiga ning Kärdla linna kujunemisega. Aga mitte ainult - teeme ka rännaku läbi Hiiu saare ajaloo ning räägime mõnusa Hiiumaa huumoriga saareelust.

PS! Rannapaargu kohvik on 7. jaanuaril avatud - broneeri laud Rannapaargu kodulehelt www.rannapaargu.ee

Räägime ühest süngeimast tahust Eesti ajaloos - Klooga koonduslaagrist ja selle verisest lõpust. Teeme ülevaate kolmanda Reich'i laagritesüsteemist ja nende õõvastavast argipäevast. Et matk ei läheks liiga morbiidseks, siis tutvume muidugi ka Klooga helgemate tahkudega - imekauni männimetsa, suvituskultuuri, aedlinna ja sealse kandi olevikuga. Tõsi, Klooga matk on kindlasti üks vastuolulisemaid matku meie matkaseerias, mis ei sobi lastele. Siiski tasub meeles pidada, et möödunut ei maksa lasta unustuse hõlma vajuda - vaid nii tagame, et need koledused enam kunagi ei kordu.

Kõik me teame Glehni lossi ja tõsiasja, et Nikolai von Glehn asutas Nõmme! Seega võime need vahele jätta ning keskendume hoopis uhketele villadele ja tormilistele arengutele Eesti ajal. Mis siin salata, Nõmme muutus väikesest suvituskülast elitaarseks aedlinnaks just tänu toonasele järjepidevale arendustööle ja mõtestatud planeeringutele. Sedapuhku külastamegi Nõmme lõunaalasid, et imetleda seda omaaegset hiilgust. Mis aga veel põnevam, räägime läbi mälestuste eluolust erinevatel ajajärkudel ning mis siin salata, oleme ka tunnistajateks kunagistele ambitsioonikatele plaanidele. Tõsi, kõike siiski realiseerida ei jõutud, ent uudistame ka paiku, kuhu pidi tulema Nõmme lennuväli, uus keskväljak koos raekojaga ning oh sa imesta - ka hüdroelektrijaam!

Kalamaja ja Koplit teavad kõik, ent nende kahe vahele jääb ka Karjamaa asum, mille olemasolust pole paljudel aimugi. Tõsi, selleks on ka põhjust, sest ajalooliselt on tegu olnud poolenesti militaarpiirkonnaga. Just sinna hakkas tsaariajal kerkima grandioosne Peeter Suure Sõjasadam, mille kasarmutesse rajati hiljem Eesti oma sõjatehas Arsenal. Uurime, kui palju sellest megaprojektist valmis saadi, mis jäi ehitamata ning palju tänaseks alles on. Karjamaa veerele jääb aga ka Sitsi asum, kuhu kerkis Balti Manufaktuur ja mida võib tinglikuks lugeda Kopli vanimaks suurtööstuseks. Muide manufaktuuri töötajaid kutsuti tsaariajal pilkavalt Sitsi litsideks. Miks ometi - saame matkal teada! Nii möödaminnes räägime veel ka palju boleemikat tekitanud Põhja-Tallinna süstlavahetuspunktist, mis just selles asumis paikneb!

Viimastel aastatel on Rummu, eriti sealne tuhamägi saanud palju tähelepanu. Rummu matkal räägime kogu asumi kujunemisloost, sealsest vanglaelust ning karjääri teisel kaldal olnud sõjaväeosast. Mõistagi käime ära ka tuhamäel. Rummu matk on tõeline maiuspala neile, kes soovivad kogeda apokalüptilisi vaateid, tutvuda õõvastava vanglaeluga ning kolada mahajäetud hoonetes! Matk sisaldab sissepääsu Murru vangla territooriumile ning vanglahoonetesse, enamik matkast toimub siseruumides!

Viimastel aastatel on Rummu, eriti sealne tuhamägi saanud palju tähelepanu. Rummu matkal räägime kogu asumi kujunemisloost, sealsest vanglaelust ning karjääri teisel kaldal olnud sõjaväeosast. Mõistagi käime ära ka tuhamäel. Rummu matk on tõeline maiuspala neile, kes soovivad kogeda apokalüptilisi vaateid, tutvuda õõvastava vanglaeluga ning kolada mahajäetud hoonetes! Matk sisaldab sissepääsu Murru vangla territooriumile ning vanglahoonetesse, enamik matkast toimub siseruumides!

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurime, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatame üle ajaloolise Seewaldi hoonestuse ja räägime, mille kõigega nendes väärikates majades tegeletakase või vanasti tegeleti. Kuna pole saladus, et haigla on juba pikemat aega mõlgutanud ka kolimise plaane, siis arutleme ka selle hingematvalt põneva paiga tulevikuperspektiivide üle. Matka viimases osas teeme aga populaarteadusliku ülevaate psühhiaatriast ja ravimeetoditest, saades teada millega Seewald päriselt tegeleb, seda nii olevikus kui möödunud aegadel.

Veel 100 aastat tagasi voolas läbi Tallinna kesklinna jõgi, mis omal ajal toitis mitmeid vesiveskeid ja Tallinna linnamüüri kaitsekraavi. Tänapäeval voolab see aga maa all torudes. Matkal kõnnime kunagist jõesängi ning räägime ka kõigist neist asumitest ja lugudest, mida selle jõe kaldad näinud on. Veelgi enam, läbime ka kunagist Tallinna punaste laternate piirkond - jah Tallinnas on ka selline kant olnud. Kus ja millist patuelu seal elati - matkal saame teada!

Kas mäletate veel aegu, mil kõik pealinlased nädalavahetusel Rõõmu kaubamajja poodlema ning Keila veekeskusesse suplema tõttasid? Keila pole mingi tavaline Tallinna eeslinn, ta on nagu rock n' roll - muinasajal asustatud, keskajal ehitud, sõdades korduvalt purustatud ning uutel aegadel alati teed näidanud. Näib, et Keilast ei saa jagu ei haldusreform ega vanakuri ise. Matkal jalutame märgiliste hoonete abil läbi Keila ajaloo ning püüamegi välja selgitada, mis on selle põneva paiga fenomen!

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurime, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatame üle ajaloolise Seewaldi hoonestuse ja räägime, mille kõigega nendes väärikates majades tegeletakase või vanasti tegeleti. Kuna pole saladus, et haigla on juba pikemat aega mõlgutanud ka kolimise plaane, siis arutleme ka selle hingematvalt põneva paiga tulevikuperspektiivide üle. Matka viimases osas teeme aga populaarteadusliku ülevaate psühhiaatriast ja ravimeetoditest, saades teada millega Seewald päriselt tegeleb, seda nii olevikus kui möödunud aegadel.

Astangu matk on üks erilisemaid Laternamatkade matkaseerias - läheme maa alla! Aga mitte ainult, kõnnime endises NSVL-i sõjaväebaasis, uudistame mahajäetud hooneid ja räägime Peeter Suure Merekindlusest. Samuti käime ära endise Mäepealse küla varemetel, vaatame Tallinna ainukest kärestikku ning naudime metsikut loodust. Mis aga veel põnevam, originaalmaterjalile tuginedes räägime ka uskumatuid ja kriminaalseid lugusid, mis Astangu metsas toime on pandud. Kui arvad, et tead Astangust Wikipedia, militaarajaloo portaalide ja linnalegendide põhjal kõike, siis ilmselgelt pole Sa Laternamatkade Astangu matkal käinud!

Männiku imelised maastikud - kaunitest järvekallastest liivakõrbeni.
Tegu on meie matkaseeria Männiku matka muudetud versiooniga. Sõbrapäevale omaselt keskendume kaunitele eriilmelistele maastikutele, mis sealkandis laiuvad. Ja uskuge, neid erinevaid ilmeid on seal tõesti kõvasti - maalilistest liivaranna ja männimetsaga palistatud järvekallastest hiidrahnude ja tööstusmaastikeni välja. Matka krooniks külastame ka ebamaise väljanägemisega Saharat meenutavat liivakõrbe. Võime kinnitada, et suur osa meist ei ole selliseid maastikke isegi mitte osanud Eestist otsida! Laternamatkadele omaselt muidugi räägime matkal ka Männiku kirevat ajalugu, mis hõlmab nii kaevandamist, kivitööstuse uskumatuid lugusid kui ka põnevaid fakte Männiku militaarminevikust. Mõistagi saab ka teepunkt olema erimatkale kohaselt eriti küünlasära rohke.

Kui öeldakse Maardu, siis enamasti mõeldakse Kallavere. Maardu on tegelikult suur linn, millel on mitmeid asumeid. Neist tuntuim on aga suur paneelasum nimega Kallavere, mis on justkui muuseumiläbilõige Nõukogude arhitektuurist. Paraku on Kallavere aga 90datel omandanud ka kuritegeliku maine, mistõttu on teda rahvasuur hüütus ka Eesti mõrvapealinnaks. Matkal räägimegi piirkonna tumedast minevikust, ent ka märksa helgemast olevikust. Külastame ka Eesti üht suurimat datšade piirkonda, maalilist muinsuskaitselise väärtusega Rootsi-Kallavere küla ning veidi ka endiseid fosforiidikarjääre!

Oh seda imekaunist Noblessneri kvartalit - kes meist seda ei teaks! Kas aga teate ka, et algupäraselt oli tegemist suisa allveelaevatehasega. Hästi, aga kuidas on seal samas kõrval asuva omaaegse elektritööstuse gigandi Volta ja Kalamaja viimase toimiva suurtööstuse Tallinna Masinatehasega? Just nende kolme tehase lugudele sellel matkal keskendumegi. Aga mitte ainult, vaatame ringi ka Kalamaja kaugemas servas ja otsime ülesse selle asumi viimased veel arendamata nurgatagused. PS! Oma lugudes tugineme lisaks tuntud ajaloole ka originaalmaterjalile - pikaajaliste töötajate mälestustele!

Rabad on ürgsed ja müstilised kohad, mida rahvakultuuris on nii peljatud kui austatud. Ligipääsmatutele rabasaartele on sajandite eest pagetud nii sõdade, haiguste kui ka mõisakoormiste eest. Uuemal ajal polnud rabad metsavendadelegi võõrad, ent meelitasid oma loodusvaradega ka turbatööstureid. Tänapäeval on tegu ühe viimase ürglooduse kantsiga, mis lummab ja meelitab oma silmailuga puhkajaid. Sõbrapäevale omaselt saab tegu olema tõeliselt romantilise Laternamatkaga lumiselt maalilises rabas!

Eestist on raske leida militaarsema minevikuga paika kui Paldiski. Kuulus allveelaevnike pentagon, tuumareaktor, raketibaas - see on vaid jäämäe tipp Nõukogude aegsest suletud sõjaväelinnast. Sellest kõigest matkal räägimegi ning mis veel põnevam, teeme seda läbi tuumaallveelaeval aega teeninud meeste mälestuste! Kas aga teadsite, et suuri plaane Paldiskiga tegi juba Peeter I, poolsaare ja Pakri saarte vahele on proovitud rajada muuli ning linnas on veel moodsatel aegadelgi jagatud tasuta kortereid? Paldiskil on aga ka leebem pale. Olid ajad, kui linn oli tuntud kui suvituskoht, rääkimata sellest, et linnas on elanud ja tegutsenud tuntud kultuuritegelased. Mõistagi puudutame põgusalt ka neid teemasid!

Kes meist ei teaks, et Pirital on klooster, ent mis elu seal elatakse? Kes on need inimesed, kes tänapäeval on valinud nunna elutee ning miks on nad seda teinud? Kõike seda uurimegi! Lisaks matkame imekaunis Pirita ürgorus, naudime kauneid vaateid jõekäärudele ning imestame osade kaaslinnlaste grillimiskultuuri üle. Kuid Pirital on ka tumedam pool - räägime tohutusuurest Nõukogude armee maa-aluses linnast ja meenutame NKVD terroritegusid Scheeli mõisas!

Öeldakse, et igas legendis on kübeke tõtt ja see kehtib ka Kalevipoja lugude kohta. Ka Iru linnusel on oma roll meie rahvuseeposes, millest ka matkal räägime. Tegelikult on Iru aga suurepärane paik, kus rääkida selle staarlinnuse näitel viikingiaegsest Eestist. Kes olid meie esivanemad, milline oli nende maailm ja tõekspidamised? Tegu on meie matkaseeria kõige vanemat ja seega ka põnevamat ajalugu käsitleva marsruudiga, kus teeme uusimate ajaloouurimuste abil intrigeeriva ajarännaku kaugetesse aegadesse. Aga mitte ainult! Teepeale jääb veel ka nii mõndagi muud. Paljuräägitud Peeter Suure merekindluse positsioonid, apokalüptilisena mõjuvad vanad aiandid, tohutusuur elektrijaam, kurikuulus Tupsi talu, omaaegne Väo mõis ning Konstantin Pätsi suurtalu.

Sarnaselt suurele osale meie rannikust, oli ka Suurupi Nõukogude ajal suletud piiritsoon, mis sõltumata oma arvukatele huviväärsustele on vaba Eesti ajal saanud põhjendamatult vähe tähelepanu. Tuletornid, sireenijaam, militaarmälestised koos katakombidega, endine pioneerilaager, nostalgiahõngulised aianduskoperatiivid ning uhked moodsad villad - kõik need sobiks suurepäraselt Suurupi märksõnadeks. Tegu on mitmekülgse matkaga, kus satume nii maa alla, mere äärde, kaunisse metsa kui ka mitte nii kaunite varemete vahele. Suurupi on tõeline maiuspala oma mitmekesisuses!

Kas teadsite, et Kiili ajalooline nimi on hoopis Veneküla?! Kas pole kummaline, et see nimi sügaval nõukaajal ära muudeti? Eriti veel, et tegu oli ju eduka kolhoosi Rahva Võit keskusega, mille pärandit saame tänini sealses tänavapildis näha. Võib ju küsida, kas see oli Kiili õnn või õnnetus, et Rahva Võit seal tegutses, ent täna on Kiili igal juhul vallakeskus, mille ümbrusesse on viimase 30 aastaga kerkinud uusarendusi nagu seeni peale vihma. Jalutame läbi kümnendite ja vaatleme seda verinoort linnakeskkonda sellise pilguga, millega seda võiksid vaadata tulevased põlved. Teeme juttu arendajatest ja nende püüdlustest ning inimestest, kes siia oma kodud rajasid ja seda nii vanadel hämaratel aegadel kui tänapäeval.

Kalamaja ja Koplit teavad kõik, ent nende kahe vahele jääb ka Karjamaa asum, mille olemasolust pole paljudel aimugi. Tõsi, selleks on ka põhjust, sest ajalooliselt on tegu olnud poolenesti militaarpiirkonnaga. Just sinna hakkas tsaariajal kerkima grandioosne Peeter Suure Sõjasadam, mille kasarmutesse rajati hiljem Eesti oma sõjatehas Arsenal. Uurime, kui palju sellest megaprojektist valmis saadi, mis jäi ehitamata ning palju tänaseks alles on. Karjamaa veerele jääb aga ka Sitsi asum, kuhu kerkis Balti Manufaktuur ja mida võib tinglikuks lugeda Kopli vanimaks suurtööstuseks. Muide manufaktuuri töötajaid kutsuti tsaariajal pilkavalt Sitsi litsideks. Miks ometi - saame matkal teada! Nii möödaminnes räägime veel ka palju boleemikat tekitanud Põhja-Tallinna süstlavahetuspunktist, mis just selles asumis paikneb!

Paljud on käinud Ülemiste Citys ning vanemad inimesed veel mäletavad Nõukogude ajal seal samas asunud suure salastatusega Dvigateli tehast. Seekord teemegi töötajate mälestustel tugineva ringkäigu omaaegses tehases. Unikaalset originaalmaterjali kasutades toome päevavalgele kunagise tehaseelu helgemad ent ka kurioossemad tahud. Saame teada mida mis hoones konkreetselt tehti ning millised meeleolud tööliste vahel valitsesid. Matk on tõeline maiuspala kõigile tööstusajaloo huvilistele!

Nii mõnegi tallinlase teadvuses on Kopli endiselt veel räämas ja kriminaalne paik, millest kuuleme vaid politseisaadetes seoses lõputute tulekahjude, narkoprobleemide, prostitutsiooni ja vägivallaga. Tegelikult pole tegu enam ligilähedaseltki piirkonnaga, mida ausad inimesed peaksid vältima või kartma. Kurikuulsatel Kopli liinidel on valminud uusarendused ja kanda kinnitanud uued edumeelsed inimesed. Siiski leidub uute aegade kõrval veel ka nurgataguseid ja slumme, mille miljöö meenutab endiseid aastakümneid ja kuhu võib-olla üksinda pimedas ei tikuks. Kiirustage, Kopli on suurte muutuste künnisel! Ta pole enam see, mis ta oli 5 aastat tagasi ning varsti pole ta enam ka see, mis ta on täna. On viimane aeg uudistada Kopli endiste aegade hõngu, kus asuvad kõrvuti tsaariaegsed pärlid ja kahtlase väljanägemisega nukrad uberikud.