Sarnaselt suurele osale meie rannikust, oli ka Suurupi Nõukogude ajal suletud piiritsoon, mis sõltumata oma arvukatele huviväärsustele on vaba Eesti ajal saanud põhjendamatult vähe tähelepanu. Tuletornid, sireenijaam, militaarmälestised koos katakombidega, endine pioneerilaager, nostalgiahõngulised aianduskoperatiivid ning uhked moodsad villad - kõik need sobiks suurepäraselt Suurupi märksõnadeks. Tegu on mitmekülgse matkaga, kus satume nii maa alla, mere äärde, kaunisse metsa kui ka mitte nii kaunite varemete vahele. Suurupi on tõeline maiuspala oma mitmekesisuses!

NB! Päike käib juulis kõrget taevakaart ning loojub väga hilja - juulikuised Laternamatkad toimuvad täies mahus päevavalges, saatjaks soe õhtune suvepäike taevas. Juulikuistel matkadel laternaid me ei kasuta, vaid need on dekoratsiooniks matka vahepeatuses toimuval piknikul.

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

NB! Päike käib juulis kõrget taevakaart ning loojub väga hilja - juulikuised Laternamatkad toimuvad täies mahus päevavalges, saatjaks soe õhtune suvepäike taevas. Juulikuistel matkadel laternaid me ei kasuta, vaid need on dekoratsiooniks matka vahepeatuses toimuval piknikul.

Eestlased ei võta vähemusrahvuseid kodumaa pinnal just kergelt omaks. Rannarootslased on siinkohal aga suur erand. Neist räägime alati hea sõnaga, tunneme kahetsust, et see sajandeid püsinud rahvakild II Maailmasõja keerises hääbus ning mine tea, kui saaks, siis vast teeksime neile koguni uuesti ruumi. Kes aga tegelikult olid rannarootslased, miks me neisse nii eriliselt suhtume, kust ja miks nad tulid ning millist elu elasid? Kõike seda matkal uurimegi. Mõistagi teeme seda põlises rannarootslaste kodukandis - Rooslepa külas Dirhami kandis. Piirkonnas, mis paneb ahhetama on kauni männimetsa ja silmapiirini ulatuvate liivarandadega. Tegu on imekauni loodus- ja ajaloomatkaga põneval teemal.

Päike loojub 27. augustil kell 20.39. Muinastuledeöö matk algab valges ning poole matka pealt loojub päike ning läheb maaliliselt pimedaks - seejuures saavutavad elava tulega laternad tõeliselt maagilise efekti romantilises mereäärses männimetsas!

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

NB! Päike käib septembris ikka veel sügiseselt kõrget taevakaart ning loojub üsna hilja - matka algus saab olema valges kuid poole matka pealt loojub päike ning siis läheb pimedaks - ees saab ootama tõeliselt maagiline Päikeseloojangu Laternamatk! Poole matka peal olevast vahepeatusest võtame kaasa ka juba laternad, et pimenevas õhtus teed näha.

Polnud üldsegi ammu, kui Kopli liinid kujutasid endast paika, millest regulaarselt kuulsime vaid politseisaadetest seoses lõputute tulekahjude, narkoprobleemide, prostitutsiooni ja vägivallaga. Tegu oli piirkonnaga, kuhu ausad inimesed ei tikkunud või õigemini kuhu nad ei julenudki minna. Tänaseks on Kopli õnneks märksa rahulikumaks jäänud, ent miljöö on suuresti veel alles. Liinidel käib küll agar ehitustegevus, ent erinevalt Kalamajast ja Kadriorust pole moodsaid aegu kuulutavad ekskavaatorid ja kraanad veel asumi üldilmet tundmatuseni muuta jõudnud. Kuigi Kopli on suurte muutuste künnisel, võib teda täna veel tituleerida Tallinna viimaseks aguliks, kus kõrvuti asetsevad võimsad tsaariaegsed pärlid ning elu nukramat poolt kujutavad lagunenud uberikud.

NB! Päike käib septembris ikka veel sügiseselt kõrget taevakaart ning loojub üsna hilja - matka algus saab olema valges kuid poole matka pealt loojub päike ning siis läheb pimedaks - ees saab ootama tõeliselt maagiline Päikeseloojangu Laternamatk! Poole matka peal olevast vahepeatusest võtame kaasa ka juba laternad, et pimenevas õhtus teed näha.

Uhiuus matkateema Sakus! Matkakirjeldus lisandub peagi! 

NB! Päike käib septembris ikka veel sügiseselt kõrget taevakaart ning loojub üsna hilja - matka algus saab olema valges kuid poole matka pealt loojub päike ning siis läheb pimedaks - ees saab ootama tõeliselt maagiline Päikeseloojangu Laternamatk! Poole matka peal olevast vahepeatusest võtame kaasa ka juba laternad, et pimenevas õhtus teed näha.

Üritus toimub koostöös Nelja Valla Koguga ja viiakse ellu EAFRD toetuse abil.

Eestist on raske leida militaarsema minevikuga paika kui Paldiski. Kuulus allveelaevnike pentagon, tuumareaktor, raketibaas - see on vaid jäämäe tipp Nõukogude aegsest suletud sõjaväelinnast. Sellest kõigest matkal räägimegi ning mis veel põnevam, teeme seda läbi tuumaallveelaeval aega teeninud meeste mälestuste! Kas aga teadsite, et suuri plaane Paldiskiga tegi juba Peeter I, poolsaare ja Pakri saarte vahele on proovitud rajada muuli ning linnas on veel moodsatel aegadelgi jagatud tasuta kortereid? Paldiskil on aga ka leebem pale. Olid ajad, kui linn oli tuntud kui suvituskoht, rääkimata sellest, et linnas on elanud ja tegutsenud tuntud kultuuritegelased. Mõistagi puudutame põgusalt ka neid teemasid!

Räägime ühest süngeimast tahust Eesti ajaloos - Klooga koonduslaagrist ja selle verisest lõpust. Teeme ülevaate kolmanda Reich'i laagritesüsteemist ja nende õõvastavast argipäevast. Et matk ei läheks liiga morbiidseks, siis tutvume muidugi ka Klooga helgemate tahkudega - imekauni männimetsa, suvituskultuuri, aedlinna ja sealse kandi olevikuga. Tõsi, Klooga matk on kindlasti üks vastuolulisemaid matku meie matkaseerias, mis ei sobi lastele. Siiski tasub meeles pidada, et möödunut ei maksa lasta unustuse hõlma vajuda - vaid nii tagame, et need koledused enam kunagi ei kordu.

Viimastel aastatel on Rummu, eriti sealne tuhamägi saanud palju meedia tähelepanu. Rummu matkal räägime kogu asumi kujunemisloost, sealsest vanglaelust ning karjääri teisel kaldal olnud sõjaväeosast. Mõistagi käime ära ka tuhamäel. Rummu matk on tõeline maiuspala neile, kes soovivad kogeda apokalüptilisi vaateid ning tutvuda õõvastava vanglaeluga. Matk sisaldab sissepääsu Murru vangla territooriumile ning vanglahoonetesse, enamik matkast toimub siseruumides!

Õnneks ei kuku lennukid just sageli alla. Ometi on Eestis üks pisike küla, kus on seda suisa kolm korda juhtunud - tõeline lennukatastroofi pealinn! Räägime neist õnnetustest, mille taustaks on mõistagi nõukaaegne Ämari lennubaas. Tegelikult on Turba ja Ellamaa aga ka muus mõttes kuulsusrikka minevikuga piirkond, sest omal ajal varustas see elektriga veerandit Eestist. Tegu on Eesti kauneimaks tööstusasulaks tituleeritud paigaga, kus lisaks elektrijaamale ja turbatööstusele saame tutvuda ühe maa-asula loo tekkest tänapäevani - pole ju kahtlust, et igal külal on oma lood ja oma kangelased.  Matkal vaatleme turbavälju ja turbatööstust, räägime kurioosumite rohkest Eesti elektrifitseerimisest ja kõnnime kunagisel Haapsalu raudtee tammil, mis kõik selle hiilguse võimalikuks muutis. Lisaks saame ka teada, mis mõttes Stalin ja Hitler veel sügaval nõukaajal Turbas tõtt vaatasid!

Kes meist ei teaks kaunist Kadrioru lossi ja roosiaeda! Väga hea, seekord jätame need tagaplaanile ning otsime ülesse nurgatagused, mida esmapilgul Kadriorus olla ei tohiks. Uurime, kas Kadriorul on ka varjupool, räägime asumi tõusust, langusest ning uuest tulemisest. Saame teada, kuidas käis suvituselu 19. sajandil ning millega supelsaksad õigupoolest oma puhkuse ajal tegelesid. Tõsi, põgusalt vaatame üle ka Kadrioru kohustuslikud vaatamisväärsused ning lahendame ära müsteeriumi, mille üle paljud linlased alatasa pead murravad - miks on Poska tänaval tupik trammitee, mida kunagi ei kasutata.