Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurime, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatame üle ajaloolise Seewaldi hoonestuse ja räägime, mille kõigega nendes väärikates majades tegeletakase või vanasti tegeleti. Kuna pole saladus, et haigla on juba pikemat aega mõlgutanud ka kolimise plaane, siis arutleme ka selle hingematvalt põneva paiga tulevikuperspektiivide üle. Matka viimases osas teeme aga populaarteadusliku ülevaate psühhiaatriast ja ravimeetoditest, saades teada millega Seewald päriselt tegeleb, seda nii olevikus kui möödunud aegadel.

Kuulates stereotüüpseid lugusid Lasnamäest, võib jääda mulje, et ühes korteris tegutseb bordell, teises elavad narkomaanid, kolmandas suisa tapetakse - õudne, kuidas mõni seal üldse veel elada suudab?! Mõistagi on päris elu hoopis midagi muud ning sedapuhku tõde kõigest sellest otsima suundumegi. Nõukogude ajal sai Lasnamäe planeeritud mahust valmis 63%. Teeme ülevaate Nõukogude linnaplaneerimise põhimõtetest ning uurime välja, mis sai valmis ja mis jäi tegemata. Aga mõistagi piilume ka varasemasse aega - otsime ülesse Katleri mõisa ning Lasnamäe lennuvälja kunagised hooned. Räägime Eesti õhuväest, liinilendudest ja aeronautikast Lasnamäel! Aga mitte ainult, kas teadsite et Lasnamäel on meteoriidi kraater? Miks polnud veel 2017. aastal Tondiraba asumis ühtegi elanikku, või kuhu oli planeeritud Rahu tee ehk Lasnamäe II kanal?

Nii mõnegi tallinlase teadvuses on Kopli endiselt veel räämas ja kriminaalne paik, millest kuuleme vaid politseisaadetes seoses lõputute tulekahjude, narkoprobleemide, prostitutsiooni ja vägivallaga. Tegelikult pole tegu enam ligilähedaseltki piirkonnaga, mida ausad inimesed peaksid vältima või kartma. Kurikuulsatel Kopli liinidel on valminud uusarendused ja kanda kinnitanud uued edumeelsed inimesed. Siiski leidub uute aegade kõrval veel ka nurgataguseid, mille miljöö meenutab endiseid aastakümneid ja kuhu võib-olla üksinda pimedas ei tikuks. Kiirustage, Kopli on suurte muutuste künnisel! Ta pole enam see, mis ta oli 5 aastat tagasi ning varsti pole ta enam ka see, mis ta on täna. On viimane aeg uudistada Kopli endiste aegade hõngu, kus asuvad kõrvuti tsaariaegsed pärlid ja kahtlase väljanägemisega nukrad uberikud.

Astangu matk on üks erilisemaid Laternamatkade matkaseerias - läheme maa alla! Aga mitte ainult, kõnnime endises NSVL-i sõjaväebaasis, uudistame mahajäetud hooneid ja räägime Peeter Suure Merekindlusest. Samuti käime ära endise Mäepealse küla varemetel, vaatame Tallinna ainukest kärestikku ning naudime metsikut loodust. Mis aga veel põnevam, originaalmaterjalile tuginedes räägime ka uskumatuid ja kriminaalseid lugusid, mis Astangu metsas toime on pandud. Kui arvad, et tead Astangust Wikipedia, militaarajaloo portaalide ja linnalegendide põhjal kõike, siis ilmselgelt pole Sa Laternamatkade Astangu matkal käinud!

Räägime ühest süngeimast tahust Eesti ajaloos - Klooga koonduslaagrist ja selle verisest lõpust. Teeme ülevaate kolmanda Reich'i laagritesüsteemist ja nende õõvastavast argipäevast. Et matk ei läheks liiga morbiidseks, siis tutvume muidugi ka Klooga helgemate tahkudega - imekauni männimetsa, aedlinna ja sealse kandi olevikuga. Räägime ka mõned naljakad lood Nõukogude armee aegadest. Tõsi, Klooga matk on kindlasti üks vastuolulisemaid matku meie matkaseerias, mis ei sobi lastele. Siiski tasub meeles pidada, et möödunut ei maksa lasta unustuse hõlma vajuda - vaid nii tagame, et need koledused enam kunagi ei kordu.

Eestist on raske leida militaarsema minevikuga paika kui Paldiski. Kuulus allveelaevnike pentagon, tuumareaktor, raketibaas - see on vaid jäämäe tipp Nõukogude aegsest suletud sõjaväelinnast. Sellest kõigest matkal räägimegi ning mis veel põnevam, teeme seda läbi tuumaallveelaeval aega teeninud meeste mälestuste! Kas aga teadsite, et suuri plaane Paldiskiga tegi juba Peeter I, poolsaare ja Pakri saarte vahele on proovitud rajada muuli ning linnas on veel moodsatel aegadelgi jagatud tasuta kortereid? Paldiskil on aga ka leebem pale. Olid ajad, kui linn oli tuntud kui suvituskoht, rääkimata sellest, et linnas on elanud ja tegutsenud tuntud kultuuritegelased. Mõistagi puudutame põgusalt ka neid teemasid!

Kes meist ei teaks kaunist Kadrioru lossi ja roosiaeda?! Väga hea, seekord jätame need tagaplaanile ning otsime ülesse nurgatagused, mida esmapilgul Kadriorus olla ei tohiks. Uurime, kas Kadriorul on ka varjupool, räägime asumi tõusust, langusest ning uuest tulemisest. Saame teada, kuidas käis suvituselu 19. sajandil ning millega supelsaksad õigupoolest oma puhkuse ajal tegelesid. Tõsi, põgusalt vaatame siiski üle ka Kadrioru kohustuslikud vaatamisväärsused ning lahendame ära müsteeriumi, mille üle paljud linlased alatasa pead murravad - miks on Poska tänaval tupik trammitee, mida kunagi ei kasutata.

Kalamaja ja Koplit teavad kõik, ent nende kahe vahele jääb ka Karjamaa asum, mille olemasolust pole paljudel aimugi. Tõsi, selleks on ka põhjust, sest ajalooliselt on tegu olnud poolenesti militaarpiirkonnaga. Just sinna hakkas tsaariajal kerkima grandioosne Peeter Suure Sõjasadam, mille kasarmutesse rajati hiljem Eesti oma sõjatehas Arsenal. Uurime, kui palju sellest megaprojektist valmis saadi, mis jäi ehitamata ning palju tänaseks alles on. Karjamaa veerele jääb aga ka Sitsi asum, kuhu kerkis Balti Manufaktuur ja mida võib tinglikuks lugeda Kopli vanimaks suurtööstuseks. Muide manufaktuuri töötajaid kutsuti tsaariajal pilkavalt Sitsi litsideks. Miks ometi - saame matkal teada! Nii möödaminnes räägime veel ka palju boleemikat tekitanud Põhja-Tallinna süstlavahetuspunktist, mis just selles asumis paikneb!

Nikolai von Glehni võib lugeda Nõmme isaks. Ta oli mees, kes julges mõelda suurelt ning ei kartnud erineda tolleaegsest peavoolust. Muidugi olid tal ka omad nõrkused. Kuigi Glehn oli õppinud majandust, polnud ta kunagi edukas ärimees ega piisavalt süstemaatiline, et viia ellu linna tervikvisiooni. Seetõttu jäi nii mõnigi tema lennukatest ideedest vaid paberile ning suure austuse asemel vaadati Nõmme rajajat tsaariaja lõpus pigem veidrikuna. Matkal uurimegi, millisena kujutas Nõmme tuleviku ette linna rajaja. Mis tema plaanidest on realiseerunud ning mis teisiti läinud. Erinevalt meie teisest Nõmme matkast, Vabariigi aegseid visioone tutvustavast rännakust, külastame Nõmme vanimaid ja kõige ajaloorohkemaid paiku.

Iga maapoe taga pidavat pesitsema tarkade klubi, kes libistab ballooniõlut ja pajatab filtreerimata kujul puhast kulda kodukandi eluolust. Kuigi Saku pole enam ammu maakoht, siis ega poetagune elu selle pärast veel lõplikult hääbunud pole. Uurime järgi, mida tänases Sakus poe taga räägitakse ning mis veelgi põnevam, kas professionaalid eelistavad ikka Sakut või muid marke? Tegelikult on Sakus aga märksa rohkem vaadata ja rääkida kui ainult õlu. Tegu on omaaegse kaksikasulaga, kus õlletehasega vähemasti samaväärset rolli mängis ka Eesti Maaviljeluse Instituut. Millega seal veel tegeleti, uurime samuti välja. Saku matkateema on põnev ning hariv nii kohalikule, õllesõbrale kui ka ajaloohuvilisele, sest annab hea ülevaate nii õlletehase kuulsusrikkast ajaloost kui ka Saku kui asula kujunemisest.

Kas mäletate veel aegu, mil kõik pealinlased nädalavahetusel Rõõmu kaubamajja poodlema ning Keila veekeskusesse suplema tõttasid? Keila pole mingi tavaline Tallinna eeslinn, ta on nagu rock n' roll - muinasajal asustatud, keskajal ehitud, sõdades korduvalt purustatud ning uutel aegadel alati teed näidanud. Näib, et Keilast ei saa jagu ei haldusreform ega vanakuri ise. Matkal jalutame märgiliste hoonete abil läbi Keila ajaloo ning püüamegi välja selgitada, mis on selle põneva paiga fenomen!

Sageli imestatakse, et kuidas küll Nikolai von Glehn rajas tühja koha peale Nõmme või Peeter I sohu Peterburi linna. Oh kus olid ikka vanasti suurte visioonidega mehed! Samas oleme jätnud justkui märkamata, et meie kõigi silmade all on üks praktiliselt uus linn kerkinud - see on Peetri. Jah, ametlikult on Peetri küll alevik, kuid ta on juba märksa rahvarohkem kui nii mõnigi Eesti väikelinn. Peetri matkal käime läbi ühe uue linna tekkeloo, olles seeläbi ühtaegu nii tõeline maiuspala urbanistika huvilistele kui ka maiuspala kõigile tänastele Peetri ja Järveküla elanikele. Matkal rändame vanade kaartide, põliselanike mälestuste ja arendajate intervjuude najal läbi Peetri. Saame teada, kus asusid põlistalud, millised olid esimesed arendused ja nende eestvedajate visioonid. Saame teada, kus asus ajalooline Peetri ning millistest põhimõtetest uut Peetrit planeerides lähtuti. Muide, kas teadsite, keda võiks pidada Peetri Nikolai von Glehniks ehk Peetri rajajaks?

Hoidku jumal selle eest, kuid kui Külm sõda oleks eskaleerunud täiemahuliseks tuumasõjaks, olnuks just Laagri Tallinna tabava tuumalöögi sihtmärgiks. Tänapäeval on Laagri aga meie matkaseeria tõeline maiuspala, kus saame jalutada muinasaegsel külatänaval, kõndida maa-alustes kaevandust meenutavates käikudes ja rääkida kuulsast Tänassilma õhu- ja raketijuhtimiskeskusest. Tegelikult on mainitu kõigest jäämäe tipp - otsime üles ka piirkonnale nime andnud vangilaagri asukoha ning räägime veel paljudest muudestki selle piirkonna põnevamatest tahkudest. Kusjuures lisaks raamatutarkustele toetume märkimisväärses mahus ka originaalmaterjalile läbi õhujuhtimiskeskuses töötanud meeste mälestuste ja kohalike põliselanike meenutuste.

PS! Laagri matka marsruut on suvel ja talvel erinev. Suvisel ajal kõnnime enam kui kilomeetri marsruudist maa all. Talvel, kui nahkhiired talvituvad, maa alla minna ei tohi, kuid selle arvelt jõuame üle vaadata kogu täiuses potentsiaalset tuumalööki väärinud kunagise sõjaväebaasi.

Kes meist ei teaks, et Pirital on klooster, ent mis elu seal elatakse? Kes on need inimesed, kes tänapäeval on valinud nunna elutee ning miks on nad seda teinud? Kõike seda uurimegi! Lisaks matkame imekaunis Pirita ürgorus, naudime kauneid vaateid jõekäärudele ning kuulame põnevaid lugusid Pirita minevikust. Kuid Pirital on ka tumedam pool - räägime tohutusuurest Nõukogude armee maa-alusest linnast ja meenutame NKVD terroritegusid Scheeli mõisas!

Kui öeldakse Maardu, siis enamasti mõeldakse Kallavere. Maardu on tegelikult suur linn, millel on mitmeid asumeid. Neist tuntuim on aga suur paneelasum Kallavere, mis on justkui muuseumläbilõige Nõukogude arhitektuurist. Paraku on Kallavere aga 90datel omandanud ka kuritegeliku maine, mistõttu on teda rahvasuus hüütud ka Eesti mõrvapealinnaks. Matkal räägimegi piirkonna tumedast minevikust, ent ka märksa helgemast olevikust. Vaatleme Nõukogude arhitektuuri läbi aastakümnete ning külastame Eesti üht suurimat datšade piirkonda. Põike teeme ka maalilisse  miljööväärtusega Rootsi-Kallavere külasse ning mõistagi räägime põgusalt ka fosforiidist!

Tallinna Vanalinn on kahtlemata Eesti suurim turismimagnet ning koht, kus ka kohalikud on sadu kordi käinud. Vanalinna laternamatkal ei keskendu me aga niivõrd teada tuntud vaatamisväärsustele, vaid teeme vanalinnale tiiru peale. Tutvume linnamüüriga ning asumite, ehitiste ja rohevööndiga, mis vanalinna ümbritsevad. Päris mööda ei pääse me siiski ka vanalinnast endast - põikame natuke ka linna sisse ning vaatame rohkem ja vähem tuntud vaatamisväärsused üle.

Eestlased ei võta vähemusrahvuseid kodumaa pinnal just kergelt omaks. Rannarootslased on siinkohal aga suur erand. Neist räägime alati hea sõnaga, tunneme kahetsust, et see sajandeid püsinud rahvakild II Maailmasõja keerises hääbus ning mine tea, kui saaks, siis vast teeksime neile koguni uuesti ruumi. Kes aga tegelikult olid rannarootslased, miks me neisse nii eriliselt suhtume, kust ja miks nad tulid ning millist elu elasid? Kõike seda matkal uurimegi. Mõistagi teeme seda põlises rannarootslaste kodukandis - Spithami ja Dirhami külades. Piirkonnas, mis paneb ahhetama oma kauni männimetsa ja silmapiirini ulatuvate liivarandadega. Tegu on imekauni loodus- ja ajaloomatkaga põneval teemal.

Pole vast tallinlast, kes ei teaks Õnnepaleed, kuid kas teadsite, et algselt oli tegu hoopis Lutheri vabriku direktori villaga? Sellel matkal tutvumegi kunagise äriimpeeriumi jälgedega linnaruumis. Räägime Eesti ajaloo ühest kuulsaimast perefirmast, mis pidas vastu põlvkondi, ent lõpuks siiski hääbus - miks ometi? Aga mitte ainult, külastame ka Veerenni asumit, mida võiks poolenisti lugeda mitteametlikuks Lutheri Vabriku tööliskülaks, ent samaväärselt ka Eesti vanimaks meditsiinilinnakuks. Veelgi enam, nende kahe vahele jääb ka endine Tallinna vangla - koht, millel on mida meenutada!

Öeldakse, et igas legendis on kübeke tõtt ja see kehtib ka Kalevipoja lugude kohta. Ka Iru linnusel on oma roll meie rahvuseeposes, millest ka matkal räägime. Tegelikult on Iru aga suurepärane paik, kus rääkida selle staarlinnuse näitel viikingiaegsest Eestist. Kes olid meie esivanemad, milline oli nende maailm ja tõekspidamised? Tegu on meie matkaseeria kõige vanemat ja seega ka põnevamat ajalugu käsitleva marsruudiga, kus teeme uusimate ajaloouurimuste abil intrigeeriva ajarännaku kaugetesse aegadesse. Aga mitte ainult! Teepeale jääb veel ka nii mõndagi muud. Paljuräägitud Peeter Suure merekindluse positsioonid, apokalüptilisena mõjuvad vanad aiandid, tohutusuur elektrijaam, kurikuulus Tupsi talu, omaaegne Väo mõis ning Konstantin Pätsi suurtalu.

Paljassaare poolsaar asub Tallinna vanalinnast kõigest 5 km kaugusel, ent vähesed on seal kolamas käinud. Matkal uudistame Paljassaare rikkalikku militaarpärandit, vaatame kauneid merevaateid ning räägime selle piirkonna kujunemisloost. Saame teada, et veel sadakond aastat tagasi oli tegu eraldi saartega, mis inimjõu abil mandriga liideti. Muide, Paljassaarel on käinud ka tsaar Nikolai II. Miks ja millal ometi - saame teada!

Fosforiit on ühtaegu Maardu õnn ja õnnetus. Tegu on maavaraga, mis aastakümneid andis kohalikele tööd ja leiba ning mis aitas põldudel saaki kanda. Paraku ka maavaraga, mille töötlemiseks püstitati veripunast suitsu ajav hiiglaslik tehas. Matkal keskendumegi Maardu tööstusaladele, omaaegsele keemiakombinaadile ning fosforiidi kaevandamise mõjudele. Käime trööstitul industriaalmaastikul, vaatleme lagunevaid hooneid, kunagist allmaakaevandust ning tohutuid karjääride massiive. Lisaks põikame sisse ka Krooti pilpakülasse ning veendume, et tegelikult on Maardu üks ääretult põnev kant!

Eestis ei ole just palju kohti, kus oleks aset leidnud riigipöörde katse - Tondil on! Tondil on ka Eesti uhkeim tsaariaegne sõjaväelinnak, vanad suvemõisad, kunagine spordiinternaatkool TSIK ja isegi hobuste maneež. Matkal neist kõigist räägime, kuid lisaks põikame ka Tondi kõrval asuvatesse asumitesse. Käime ära Tallinna salapäraseimas aedlinnas ja kohas, kus lõppes Mustamäe ehitus. Muide, saame teada ka õõvastava saladuse Mustamäe haigla asupaiga kohta!

Õnneks ei kuku lennukid just sageli alla. Ometi on Eestis üks pisike küla, kus on seda suisa kolm korda juhtunud - tõeline lennukatastroofi pealinn! Räägime neist õnnetustest, mille taustaks on mõistagi nõukaaegne Ämari lennubaas. Tegelikult on Turba ja Ellamaa aga ka muus mõttes kuulsusrikka minevikuga piirkond, sest omal ajal varustas see elektriga veerandit Eestist. Tegu on Eesti kauneimaks tööstusasulaks tituleeritud paigaga, kus lisaks elektrijaamale ja turbatööstusele saame rääkida ühe maa-asula loo tekkest tänapäevani - pole ju kahtlust, et igal külal on oma lood ja oma kangelased.  Matkal vaatleme turbavälju ja turbatööstust, räägime kurioosumite rohkest Eesti elektrifitseerimisest ja kõnnime kunagisel Haapsalu raudtee tammil, mis kõik selle hiilguse võimalikuks muutis. Lisaks saame ka teada, mis mõttes Stalin ja Hitler veel sügaval nõukaajal Turbas tõtt vaatasid!

Kõik me teame Glehni lossi ja tõsiasja, et Nikolai von Glehn asutas Nõmme! Seega võime need vahele jätta ning keskendume hoopis uhketele villadele ja tormilistele arengutele Eesti ajal. Mis siin salata, Nõmme muutus väikesest suvituskülast elitaarseks aedlinnaks just tänu toonasele järjepidevale arendustööle ja mõtestatud planeeringutele. Sedapuhku külastamegi Nõmme lõunaalasid, et imetleda seda omaaegset hiilgust. Mis aga veel põnevam, räägime läbi mälestuste eluolust erinevatel ajajärkudel ning mis siin salata, oleme ka tunnistajateks kunagistele ambitsioonikatele plaanidele. Tõsi, kõike siiski realiseerida ei jõutud, ent uudistame ka paiku, kuhu pidi tulema Nõmme lennuväli, uus keskväljak koos raekojaga ning oh sa imesta - ka hüdroelektrijaam!

Tsiteerides Eesti kirjandusklassikat, siis kord Vestmann all ja Piibeleht peal, kord vastupidi. Sama võib väita ka Viimsi ja Merivälja kohta. Ennesõjaaegses Eestis oli Viimsi pigem vaesem kant, kust koliti minema, Merivälja seevastu aga tärkav aedlinn. Viimsi võidukäik algas Nõukogude ajal. Just siis sai endisest vaesest kalurikülast näidismajand, milles töötamisest unistasid kõik, ent sisse pääsesid vaid parimaid. Võib isegi väita, et kui mujal Nõukogude Liidus unistati kommunismist, siis Viimsis see saavutati. Matkal uurimegi, mis oli selle haruldase Nõukogude ime taga. Kuid vaatleme ka Viimsi militaarajalugu, külastame Viimsi mõisa ning räägime salapärasest tunnelite süsteemist, mille Nõukogude sõjavägi Peterburi metrooehitajate abiga Viimsi alla rajas. Mõistagi ei saa me ka üle ega ümber kuulsast Merivälja UFO-st!

Oh neid vahvaid pidusid Telliskivi joome..... vabandust, loomelinnakus! Olgu nende pidudega kuidas on, kuid seekord uurime eksklusiivsete kunagiste töötajate mälestuste põhjal hoone-hoone kaupa järgi, mida tänaste baaride ja äripindade ruumides toodeti või tehti, kui tegu oli veel suure teadustehasega. Aga mitte ainult, paneme paika ka ajaloolise rannajoone, külastame nii Kalaranda, Kalamaja, Köismäed kui ka merelt võetud maad. Kas teadsite, kuhu oleks varjunud kaitseväe juhtkond, kui Eesti oleks II Maailmasõjas Nõukogude Liidule vastu hakanud või mida täpsemalt tehti ülinoobli Kalaranna kvartali kohapeal?

Paljud on käinud Ülemiste Citys ning vanemad inimesed veel mäletavad Nõukogude ajal seal samas asunud suure salastatusega Dvigateli tehast. Seekord teemegi töötajate mälestustel tugineva ringkäigu omaaegses tehases. Unikaalset originaalmaterjali kasutades toome päevavalgele kunagise tehaseelu helgemad ent ka kurioossemad tahud. Saame teada mida mis hoones konkreetselt tehti ning millised meeleolud tööliste vahel valitsesid. Matk on tõeline maiuspala kõigile tööstusajaloo huvilistele!

Ühel pool sompsikad, teisel pool jürikad ning keskel tammik, kus noored kaklemas käivad! Nii võiks kokku võtta nõukaaegse Jüri, vabandust Sommerlingi asula. Tegelikult on Jüri aga uskumatult mitmekülgne paik, mis võimaldab erinevate kihistuste abil teha ajarännaku läbi 1500 aasta. Räägime kuidas muinasasulatest said külad, külade vahele mõisad, mõisatest jõukad pärisperemeeste talud, taludest sovhoos ja sovhoosist moodne linnaga kokku kasvav alev. Räägime elust ja olust neil erinevatel aegadel ning mõistagi laseme kõlada ka anekdootlikult mõjuvatel meenutustel sovhoosiajast.

Männiku on imeliste maastikega paik. Seda nii heas kui halvas mõttes - leiame kõrbe meenutavaid toimivaid liivakarjääre, ent ka maalilisteks järvedeks muutunud vanu kaevandusalasid. Säilinud on imekauneid metsasid ning nende kontrastiks tõeliseid tööstusalasid. Neil kõnekatel maastikel matkates hargnevad meie ees lahti aga ka erinevad lood: Romanovite aedlinn, suurtööstus, kaevandamine, sõjaväelased, gänsterid ja kriminaalid ning kõige tipuks ka 1936. aasta Männiku plahvatuse lugu. Neid ja veel paljusid teisi teemasid matkal käsitlemegi. PS! Männiku matk on meie matkaseerias üks nendest, mida on võimalik teha ka hästi suurtele gruppidele.

Sarnaselt suurele osale meie rannikust, oli ka Suurupi Nõukogude ajal suletud piiritsoon, mis sõltumata oma arvukatele huviväärsustele on vaba Eesti ajal saanud põhjendamatult vähe tähelepanu. Tuletornid, sireenijaam, militaarmälestised koos katakombidega, endine pioneerilaager, nostalgiahõngulised aianduskoperatiivid ning uhked moodsad villad - kõik need sobiks suurepäraselt Suurupi märksõnadeks. Tegu on mitmekülgse matkaga, kus satume nii maa alla, mere äärde, kaunisse metsa kui ka mitte nii kaunite varemete vahele. Suurupi on tõeline maiuspala oma mitmekesisuses!

Veel 100 aastat tagasi voolas läbi Tallinna kesklinna jõgi, mis omal ajal toitis mitmeid vesiveskeid ja Tallinna linnamüüri kaitsekraavi. Tänapäeval voolab see aga maa all torudes. Matkal kõnnime kunagist jõesängi ning räägime ka kõigist neist asumitest ja lugudest, mida selle jõe kaldad näinud on. Veelgi enam, läbime ka kunagist Tallinna punaste laternate piirkond - jah Tallinnas on ka selline kant olnud. Kus ja millist patuelu seal elati - matkal saame teada!

Pea kõik eestlased on käinud Vabaõhumuuseumis, näinud kauneid talukomplekse ning ilmselt ka unistanud, kui tore võiks olla kenal suvepäeval sellises idüllis puhata. Tegelikult polnud vanarahva elu aga teps mitte roosiline. Veelgi enam, kui vaadata tõele näkku, siis ei peaks tänapäeva elustandardiga harjunud inimene neis tingimustes vist päevagi vastu. Näiteks kemmergud hakkasid taluõuedele ilmuma alles 1920ndatel aastatel - kus käidi aga enne seda keha kergendamas? Millistel kaalutlustel abielluti, kuidas hügieeniga lood olid ning kuidas lapsi kasvatati - need on vaid mõned teemad, mida käsitleme. Ent mitte ainult - põikame ka eksponaatide alalt välja, käime ning uudistame, mida põnevat veel Rocca al Mares leida võib! Matk sisaldab ka sissepääsupiletit Vabaõhumuuseumisse.

PS! Vabaõhumuuseumisse saab tellida ekskursioone paljude giididega, kuid kas teadsite, et paljude lemmikul, meie matkajuht Mihklil on ka oma vana talu ja see teema on talle eriti hingelähedane?!

Luige matk on kaunis loodusrännak Luige rabas ja Männiku karjäärides. Kuna maastik on seal väga märg, siis saab seal matkata vaid talvel, mil maa on korralikult külmunud. Liigume inimtühjal rabamaastikul ning kui ilm ja jääolud on ohutud, siis teeme ka jääületuse ning joome teed keset Raku järve asuval maalilisel saarekesel. Aga mitte ainult, räägime ka Luige tõuloomabaasist ja nõukogude aegsetest aianduskoperatiividest.

Mis siin salata, just vangla on keskkond, mis on ühtaegu salapärane ning põnev kui ka hirmutav ja mõtlemapanev. Annaks saatus, et keegi kunagi ise Rootsi kardinate taha sattuma ei peaks, kuid närvikõdi pakkuva elamuse vastu endises vanglakompleksis pole vast kellelgi midagi! Murru vangla matk on Laternamatkade matkaseerias väga eriline ka selle poolest, et arvestatava osa matkast kolame mööda endise korrektsiooniasutuse siseruume. Räägime kunagisest vanglaelust ja seal juhtunud sündmustest. Kuid mitte ainult. Põgusalt käsitleme ka kogu Rummu asula kujunemislugu ning tänapäeva. Samuti käime kirsina tordil ära ka kuulsa tuhamäe tipus. Murru vangla matk on tõeline maiuspala neile, kes soovivad kogeda apokalüptilisi vaateid, tutvuda kunagise vanglaeluga ning tunnetada mahajäetud hoonete maagiat!

PS! Murru vangla tellimusmatkadel lisandub Laternamatkade matkatasule 5€/külastaja kompleksi sissepääsupileti eest.

Oh seda imekaunist Noblessneri kvartalit - kes meist seda ei teaks! Kas aga teate ka, et algupäraselt oli tegemist suisa allveelaevatehasega. Hästi, aga kuidas on seal samas kõrval asuva omaaegse elektritööstuse gigandi Volta ja Kalamaja viimase toimiva suurtööstuse Tallinna Masinatehasega? Just nende kolme tehase lugudele sellel matkal keskendumegi. Aga mitte ainult, vaatame ringi ka Kalamaja kaugemas servas ja otsime ülesse selle asumi viimased veel arendamata nurgatagused. PS! Oma lugudes tugineme lisaks tuntud ajaloole ka originaalmaterjalile - pikaajaliste töötajate mälestustele!

Rohelusse ja rahusse uppuvas maalilises Kärdlas jalutades on suisa raske uskuda, et see idüll on alguse saanud tossava tehase kolooniast, mille rajamiseks kasumiahned parunid rannarootslased välja kihutasid ja oma töölistelt mitu nahka koorisid. Ent kaardil on ka teine külg - Kärdla Kalevivabrikut võib lugeda Eesti vanimaks suurtööstuseks, mis kuulutab tööstusrevolutsiooni algust meie kodumaal ning suunab siinse elu feodaalajast moodsasse maailmasse. Matkal tutvumegi selle kunagise suurtööstuse pärandiga ning Kärdla linna kujunemisega. Aga mitte ainult - teeme ka rännaku läbi Hiiu saare ajaloo ning räägime mõnusa Hiiumaa huumoriga saareelust.

Kas teadsite, et Kiili ajalooline nimi on hoopis Veneküla?! Kas pole kummaline, et see nimi sügaval nõukaajal ära muudeti? Eriti veel, et tegu oli ju eduka kolhoosi Rahva Võit keskusega, mille pärandit saame tänini sealses tänavapildis näha. Võib ju küsida, kas see oli Kiili õnn või õnnetus, et Rahva Võit seal tegutses, ent täna on Kiili igal juhul vallakeskus, mille ümbrusesse on viimase 30 aastaga kerkinud uusarendusi nagu seeni peale vihma. Jalutame läbi kümnendite ja vaatleme seda verinoort linnakeskkonda sellise pilguga, millega seda võiksid vaadata tulevased põlved. Teeme juttu arendajatest ja nende püüdlustest ning inimestest, kes siia oma kodud rajasid ja seda nii vanadel hämaratel aegadel kui tänapäeval.

Ei ole piirkoda, kus liiguks rohkem raha ja  oleks kaunimad hooned, kui südalinn. Seekord tutvumegi raha ja kaunite hoonetega. Matkame mööda südalinna olulisemaid maamärke ja pangahooneid ning räägime skandaalidest, mille keskmes need on olnud. Aga mitte ainult, räägime ka südalinnast ja selle asumite kujunemisest ning rahast ja linna arengust laiemalt. Põikame läbi ka uhkest Eesti Panga kvartalist, mis oli omariikluse väljakuulutamise keskus. Saame teada, miks Eestis olid margad ja kroonid, mitte midagi originaalsemat nagu lätlastel latt või leedukatel litt.

Tallinna poolt Keilasse sõites möödute suurest Nõukogude aegsest tehnokompleksist, mille funktsiooni teavad tänapäeval vähesed. See on Tallinna EPT! Oot oot, misasi? Pole hullu, Tutermaa matkal jalutamegi endiste töötajate mälestuste baasil läbi selle ala ja uurime kõik välja. Kuid mitte ainult, omaaegset postiteed mööda suundume kõrtsist kõrtsi ja mõisast mõisa. Käime ära tõelises Eesti mõisapealinnas Kumnas, kus asusid pea kõrvuti suisa kaks mõisa: Kumna mõis ja Keila kirikumõis. Saame ülevaate ennisaegsete rändurite elust ning mõisarahva veidrustest.

Vaadates nõukogudeaegseid Lasnamäe kaarte, võib märgata, et Suur-Lasnamäe ehitus jättis täiesti vahele geograafilise Lasnamäe keskpunkti, Tondiraba. Põhjust pole tarvis aga kaugelt otsida, sest nimi Tondiraba annab juba ise vastuse kätte. See on ajalooliselt olnud paksu turbalasundi ja laugastega märgala, mis polnud ehitamiseks soodne. Matkal uurimegi, kus see raba täpsemalt asus ja mis juhtus, et nüüd on selle koha peal ikkagi linn. Samuti otsime rabataimestiku jälgi ka tänaselt maastikult. Aga põikame ka eemale - vaatame üle kunagise Lasnamäe lennuvälja alad, millel on oma põnev lugu rääkida ka muide 1924. aasta riigipöördekatse sündmuste keerises. Veelgi enam - kas teadsite, et Lasnamäe planeeringud nägid ette ka teise Lasnamäe kanali rajamist, mille nimeks oleks pidanud saama Rahu tee! Kõnnime mööda Rahu tee sihti ja mõtiskleme veidi Suur-Lasnamäe planeeringu põhimõtete üle. Muide, põikame sisse ka oma-aegsesse Katleri mõisa - jah, ka Lasnamäel on olnud mõisad!

Suisa raske on uskuda, et vanemad nõmmekad mäletavad lapsepõlvest Nõmme serval asunud kidurate mändidega maalilist turbaraba, mille servas kohati veel loomigi karjatati. Tõsi, Nõukogudeaegse maaparanduse ja turba ammutamisega on see idüll jäädavalt kadunud, ent tegu on sellegi poolest väga huviväärse paigaga, mis on justkui musternäide sellest, mis juhtub ühe rabaga peale inimese sekkumist. Kuigi tegu pole enam ürglooduse kantsiga, on Pääsküla raba siiski tallinlastele lähim ja ligipääsetavaim loodusesse sukeldumise võimalus. Tegemist on loodus- ja kultuurimatkaga, mis annab linnast lahkumata ülevaate rabataimedest ja loomadest, ent ka Pääsküla kandi ajaloost ja sellega seotud pärimustest!

Kadriorg on imeline paik, kus lisaks rikkalikule ajaloole leidub ka hinge paitavat looduse mitmekesisust. Sedapuhku jätame Petsi ja Pätsi isekeskis pilvepealt oma kätetööd imetlema ja keskendume just kõikse vägevama ehk looduse tegemistele. Otsime ülesse Tallinna jämedaima puu ja kunagise imekauni kärestiku Hundikuristikus, vaatleme eri tüüpi parke ja neis kasvavaid puid. Räägime ka pargis elavatest lindudest ja loomadest ning ära ei maksa ju ka unustada, et just Kadriorust sai alguse Tallinna loomaaed.

Rabad on ürgsed ja müstilised kohad, mida rahvakultuuris on nii peljatud kui austatud. Ligipääsmatutele rabasaartele on sajandite eest pagetud nii sõdade, haiguste kui ka mõisakoormiste eest. Uuemal ajal polnud rabad metsavendadelegi võõrad, ent meelitasid oma loodusvaradega ka turbatööstureid. Tänapäeval on tegu ühe viimase ürglooduse kantsiga, mis lummab ja meelitab oma silmailuga puhkajaid.

It wasn't too long ago that Kopli lines were a regular feature on police broadcasts. Endless fires, drug problems, prostitution and daily violence made it an area where honest people did not venture. Fortunately, Kopli has become much calmer today, but the milieu is still largely there. There is extensive construction going on, but unlike Kalamaja and Kadriorg, excavators and cranes announcing modern times have not yet changed the general appearance. Although Kopli is on the threshold of great change, today it can still be called the last suburb of Tallinn, where side-by-side powerful tsarist pearls and decaying housing depict the saddest side of life.

Many have been to Ülemiste City and some people still remember the highly secretive Dvigateli factory that was located there during the Soviet era. This time we will take a tour of the former factory based on the memories of it’s former employees. Using unique original material, we will shine light on the more curious aspects of life in the factory and the attitudes that prevailed amongst the workers. We will find out what was made and where. The hike is a real treat for all industrial history enthusiasts!

The Astangu lantern tour takes hikers to the former Tsarist and Soviet military base of Astangu where we explore the military heritage and the underground ammunition caves of Peter the Great's Naval Fortress. We also explore the ruins of the former Mäepealse village, cross the only waterfall in Tallinn and enjoy the wild untouched nature.

Tallinn's Old Town is undoubtedly Estonia's largest tourist attraction and a place that locals have visited hundreds of times. However, on this lantern tour we will focus not only on the well-known sights, but the  lesser-known surroundings of the Old Town as well. Take a look at this familiar place through new eyes as we explore the hidden details of Tallinn’s medieval centre: from the old city walls to evidence of original settlements and the green belt that surrounds the Old Town. This is a hike for those who want to look beyond the obvious and uncover the stories that lie hidden in plain sight.

Who wouldn’t know the stunning Kadriorg Palace and rose garden?! Good, we’ll leave them behind this time and explore the hidden corners that seem entirely out of place in Kadriorg. We’ll find out whether Kadriorg has a darker side and discuss the rise, fall and new coming of the district. Learn about 19th century summer holidays and how the holidaymakers actually spent their time in the summer. Truth be told, we will also take a short look at the mandatory sights of Kadriorg and finally solve the mystery that has locals scratching their head – why is there a dead-end tramway on Poska street that is never in use?