Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Matka esimeses kolmandikus tutvume kunagiste Kristiine suvemõisadega ja räägime omaaegsest supelsakste elust. Seejärel vaatame üle ajaloolise Seewaldi hoonestuse ja räägime, millel kõigega nendes väärikates majades tegeletase või vanasti tegeleti. Matka viimases osas teeme aga populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, saades teada millega Seewald päriselt tegeleb, seda nii olevikus kui möödunud aegadel.

Polnud üldsegi ammu, kui Kopli liinid kujutasid endast paika, millest regulaarselt kuulsime vaid politseisaadetest seoses lõputute tulekahjude, narkoprobleemide, prostitutsiooni ja vägivallaga. Tegu oli piirkonnaga, kuhu ausad inimesed ei tikkunud või õigemini kuhu nad ei julenudki minna. Tänaseks on Kopli õnneks märksa rahulikumaks jäänud, ent miljöö on suuresti veel alles. Liinidel käib küll agar ehitustegevus, ent erinevalt Kalamajast ja Kadriorust pole moodsaid aegu kuulutavad ekskavaatorid ja kraanad veel asumi üldilmet tundmatuseni muuta jõudnud. Kuigi Kopli on suurte muutuste künnisel, võib teda täna veel tituleerida Tallinna viimaseks aguliks, kus kõrvuti asetsevad võimsad tsaariaegsed pärlid ning elu nukramat poolt kujutavad lagunenud uberikud.

Kes meist ei teaks, et Pirital on klooster, ent mis elu seal elatakse? Kes on need inimesed, kes tänapäeval on valinud nunna elutee ning miks on nad seda teinud? Kõike seda uurimegi! Lisaks matkame imekaunis Pirita ürgorus, naudime kauneid vaateid jõekäärudele ning kuulame põnevaid lugusid Pirita minevikust. Kuid Pirital on ka tumedam pool - räägime tohutusuurest Nõukogude armee maa-alusest linnast ja meenutame NKVD terroritegusid Scheeli mõisas!

Kui öeldakse Maardu, siis enamasti mõeldakse Kallavere. Maardu on tegelikult suur linn, millel on mitmeid asumeid. Neist tuntuim on aga suur paneelasum Kallavere, mis on justkui muuseumläbilõige Nõukogude arhitektuurist. Paraku on Kallavere aga 90datel omandanud ka kuritegeliku maine, mistõttu on teda rahvasuus hüütud ka Eesti mõrvapealinnaks. Matkal räägimegi piirkonna tumedast minevikust, ent ka märksa helgemast olevikust. Vaatleme Nõukogude arhitektuuri läbi aastakümnete ning külastame Eesti üht suurimat datšade piirkonda. Põike teeme ka maalilisse  miljööväärtusega Rootsi-Kallavere külasse ning mõistagi räägime põgusalt ka fosforiidist!

Kalamaja ja Koplit teavad kõik, ent nende kahe vahele jääb ka Karjamaa asum, mille olemasolust pole paljudel aimugi. Tõsi, selleks on ka põhjust, sest ajalooliselt on tegu olnud poolenesti militaarpiirkonnaga. Just sinna hakkas tsaariajal kerkima grandioosne Peeter Suure Sõjasadam, mille kasarmutesse rajati hiljem Eesti oma sõjatehas Arsenal. Uurime, kui palju sellest megaprojektist valmis saadi, mis jäi ehitamata ning palju tänaseks alles on. Karjamaa veerele jääb aga ka Sitsi asum, kuhu kerkis Balti Manufaktuur ja mida võib tinglikuks lugeda Kopli vanimaks suurtööstuseks. Muide manufaktuuri töötajaid kutsuti tsaariajal pilkavalt Sitsi litsideks. Miks ometi - saame matkal teada! Nii möödaminnes räägime veel ka palju boleemikat tekitanud Põhja-Tallinna süstlavahetuspunktist, mis just selles asumis paikneb!

Räägime ühest süngeimast tahust Eesti ajaloos - Klooga koonduslaagrist ja selle verisest lõpust. Teeme ülevaate kolmanda Reich'i laagritesüsteemist ja nende õõvastavast argipäevast. Et matk ei läheks liiga morbiidseks, siis tutvume muidugi ka Klooga helgemate tahkudega - imekauni männimetsa, aedlinna ja sealse kandi olevikuga. Räägime ka mõned naljakad lood Nõukogude armee aegadest. Tõsi, Klooga matk on kindlasti üks vastuolulisemaid matku meie matkaseerias, mis ei sobi lastele. Siiski tasub meeles pidada, et möödunut ei maksa lasta unustuse hõlma vajuda - vaid nii tagame, et need koledused enam kunagi ei kordu.

Eestist on raske leida militaarsema minevikuga paika kui Paldiski. Kuulus allveelaevnike pentagon, tummareaktor, raketibaas - see on vaid jäämäe tipp Nõukogude aegsest suletud sõjaväelinnast. Sellest kõigest matkal räägimegi ning mis veel põnevam, teeme seda läbi tuumaallveelaeval aega teeninud meeste mälestuste! Kas aga teadsite, et suuri plaane Paldiskiga tegi juba Peeter I, poolsaare ja Pakri saarte vahele on proovitud rajada muuli ning linnas on veel moodsatel aegadelgi jagatud tasuta kortereid? Paldiskil on aga ka leebem pale. Olid ajad, kui linn oli tuntud kui suvituskoht, rääkimata sellest, et linnas on elanud ja tegutsenud tuntud kultuuritegelased. Mõistagi puudutame põgusalt ka neid teemasid!

Kes meist ei teaks kaunist Kadrioru lossi ja roosiaeda?! Väga hea, seekord jätame need tagaplaanile ning otsime ülesse nurgatagused, mida esmapilgul Kadriorus olla ei tohiks. Uurime, kas Kadriorul on ka varjupool, räägime asumi tõusust, langusest ning uuest tulemisest. Saame teada, kuidas käis suvituselu 19. sajandil ning millega supelsaksad õigupoolest oma puhkuse ajal tegelesid. Tõsi, põgusalt vaatame siiski üle ka Kadrioru kohustuslikud vaatamisväärsused ning lahendame ära müsteeriumi, mille üle paljud linlased alatasa pead murravad - miks on Poska tänaval tupik trammitee, mida kunagi ei kasutata.

Tallinna Vanalinn on kahtlemata Eesti suurim turismimagnet ning koht, kus ka kohalikud on sadu kordi käinud. Vanalinna laternamatkal ei keskendu me aga niivõrd teada tuntud vaatamisväärsustele, vaid teeme vanalinnale tiiru peale. Tutvume linnamüüriga ning asumite, ehitiste ja rohevööndiga, mis vanalinna ümbritsevad. Päris mööda ei pääse me siiski ka vanalinnast endast - põikame natuke ka linna sisse ning vaatame rohkem ja vähem tuntud vaatamisväärsused üle.

Eestlased ei võta vähemusrahvuseid kodumaa pinnal just kergelt omaks. Rannarootslased on siinkohal aga suur erand. Neist räägime alati hea sõnaga, tunneme kahetsust, et see sajandeid püsinud rahvakild II Maailmasõja keerises hääbus ning mine tea, kui saaks, siis vast teeksime neile koguni uuesti ruumi. Kes aga tegelikult olid rannarootslased, miks me neisse nii eriliselt suhtume, kust ja miks nad tulid ning millist elu elasid? Kõike seda matkal uurimegi. Mõistagi teeme seda põlises rannarootslaste kodukandis - Spithami ja Dirhami külades. Piirkonnas, mis paneb ahhetama oma kauni männimetsa ja silmapiirini ulatuvate liivarandadega. Tegu on imekauni loodus- ja ajaloomatkaga põneval teemal.

Pole vast tallinlast, kes ei teaks Õnnepaleed, kuid kas teadsite, et algselt oli tegu hoopis Lutheri vabriku direktori villaga? Sellel matkal tutvumegi kunagise äriimpeeriumi jälgedega linnaruumis. Räägime Eesti ajaloo ühest kuulsaimast perefirmast, mis pidas vastu põlvkondi, ent lõpuks siiski hääbus - miks ometi? Aga mitte ainult, külastame ka Veerenni asumit, mida võiks poolenisti lugeda mitteametlikuks Lutheri Vabriku tööliskülaks, ent samaväärselt ka Eesti vanimaks meditsiinilinnakuks. Veelgi enam, nende kahe vahele jääb ka endine Tallinna vangla - koht, millel on mida meenutada!

Paljassaare poolsaar asub Tallinna vanalinnast kõigest 5 km kaugusel, ent vähesed on seal kolamas käinud. Matkal uudistame Paljassaare rikkalikku militaarpärandit, vaatame kauneid merevaateid ning räägime selle piirkonna kujunemisloost. Saame teada, et veel sadakond aastat tagasi oli tegu eraldi saartega, mis inimjõu abil mandriga liideti. Muide, Paljassaarel on käinud ka tsaar Nikolai II. Miks ja millal ometi - saame teada!

Fosforiit on ühtaegu Maardu õnn ja õnnetus. Tegu on maavaraga, mis aastakümneid andis kohalikele tööd ja leiba ning mis aitas põldudel saaki kanda. Paraku ka maavaraga, mille töötlemiseks püstitati veripunast suitsu ajav hiiglaslik tehas. Matkal keskendumegi Maardu tööstusaladele, omaaegsele keemiakombinaadile ning fosforiidi kaevandamise mõjudele. Käime trööstitul industriaalmaastikul, vaatleme lagunevaid hooneid, kunagist allmaakaevandust ning tohutuid karjääride massiive. Lisaks põikame sisse ka Krooti pilpakülasse ning veendume, et tegelikult on Maardu üks ääretult põnev kant!

Eestis ei ole just palju kohti, kus oleks aset leidnud riigipöörde katse - Tondil on! Tondil on ka Eesti uhkeim tsaariaegne sõjaväelinnak, vanad suvemõisad, kunagine spordiinternaatkool TSIK ja isegi hobuste maneež. Matkal neist kõigist räägime, kuid lisaks põikame ka Tondi kõrval asuvatesse asumitesse. Käime ära Tallinna salapäraseimas aedlinnas ja kohas, kus lõppes Mustamäe ehitus. Muide, saame teada ka õõvastava saladuse Mustamäe haigla asupaiga kohta!

Nikolai von Glehni võib lugeda Nõmme isaks. Ta oli mees, kes julges mõelda suurelt ning ei kartnud erineda tolleaegsest peavoolust. Muidugi olid tal ka omad nõrkused. Kuigi Glehn oli õppinud majandust, polnud ta kunagi edukas ärimees ega piisavalt süstemaatiline, et viia ellu linna tervikvisiooni. Seetõttu jäi nii mõnigi tema lennukatest ideedest vaid paberile ning suure austuse asemel vaadati Nõmme rajajat tsaariaja lõpus pigem veidrikuna. Matkal uurimegi, millisena kujutas Nõmme tuleviku ette linna rajaja. Mis tema plaanidest on realiseerunud ning mis teisiti läinud. Erinevalt meie teisest Nõmme matkast, Vabariigi aegseid visioone tutvustavast rännakust, külastame Nõmme vanimaid ja kõige ajaloorohkemaid paiku.

Kõik me teame Glehni lossi ja tõsiasja, et Nikolai von Glehn asutas Nõmme! Seega võime need vahele jätta ning keskendume hoopis uhketele villadele ja tormilistele arengutele Eesti ajal. Mis siin salata, Nõmme muutus väikesest suvituskülast elitaarseks aedlinnaks just tänu toonasele järjepidevale arendustööle ja mõtestatud planeeringutele. Sedapuhku külastamegi Nõmme lõunaalasid, et imetleda seda omaaegset hiilgust. Mis aga veel põnevam, räägime läbi mälestuste eluolust erinevatel ajajärkudel ning mis siin salata, oleme ka tunnistajateks kunagistele ambitsioonikatele plaanidele. Tõsi, kõike siiski realiseerida ei jõutud, ent uudistame ka paiku, kuhu pidi tulema Nõmme lennuväli, uus keskväljak koos raekojaga ning oh sa imesta - ka hüdroelektrijaam!

Õnneks ei kuku lennukid just sageli alla. Ometi on Eestis üks pisike küla, kus on seda suisa kolm korda juhtunud - tõeline lennukatastroofi pealinn! Räägime neist õnnetustest, mille taustaks on mõistagi nõukaaegne Ämari lennubaas. Tegelikult on Turba ja Ellamaa aga ka muus mõttes kuulsusrikka minevikuga piirkond, sest omal ajal varustas see elektriga veerandit Eestist. Tegu on Eesti kauneimaks tööstusasulaks tituleeritud paigaga, kus lisaks elektrijaamale ja turbatööstusele saame rääkida ühe maa-asula loo tekkest tänapäevani - pole ju kahtlust, et igal külal on oma lood ja oma kangelased.  Matkal vaatleme turbavälju ja turbatööstust, räägime kurioosumite rohkest Eesti elektrifitseerimisest ja kõnnime kunagisel Haapsalu raudtee tammil, mis kõik selle hiilguse võimalikuks muutis. Lisaks saame ka teada, mis mõttes Stalin ja Hitler veel sügaval nõukaajal Turbas tõtt vaatasid!

Tsiteerides Eesti kirjandusklassikat, siis kord Vestmann all ja Piibeleht peal, kord vastupidi. Sama võib väita ka Viimsi ja Merivälja kohta. Ennesõjaaegses Eestis oli Viimsi pigem vaesem kant, kust koliti minema, Merivälja seevastu aga tärkav aedlinn. Viimsi võidukäik algas Nõukogude ajal. Just siis sai endisest vaesest kalurikülast näidismajand, milles töötamisest unistasid kõik, ent sisse pääsesid vaid parimaid. Võib isegi väita, et kui mujal Nõukogude Liidus unistati kommunismist, siis Viimsis see saavutati. Matkal uurimegi, mis oli selle haruldase Nõukogude ime taga. Kuid vaatleme ka Viimsi militaarajalugu, külastame Viimsi mõisa ning räägime salapärasest tunnelite süsteemist, mille Nõukogude sõjavägi Peterburi metrooehitajate abiga Viimsi alla rajas. Mõistagi ei saa me ka üle ega ümber kuulsast Merivälja UFO-st!

Tegu on linnaosaga, kus enamik meist on käinud ning kus on toimumas Tallinna aktiivseim kinnisvaraarendus. Kui palju teame aga Kalamaja lugu ning fakti, et piirkonda võime lugeda Tallinna rasketööstuse hälliks? Kas oleme lisaks kaunitele korrastatud puitmajadele käinud aga ka piirkonna veidi räämas ent seda põnevamates nurgatagustes?

Paljud on käinud Ülemiste Citys ning vanemad inimesed veel mäletavad Nõukogude ajal seal samas asunud suure salastatusega Dvigateli tehast. Seekord teemegi töötajate mälestustel tugineva ringkäigu omaaegses tehases. Unikaalset originaalmaterjali kasutades toome päevavalgele kunagise tehaseelu helgemad ent ka kurioossemad tahud. Saame teada mida mis hoones konkreetselt tehti ning millised meeleolud tööliste vahel valitsesid. Matk on tõeline maiuspala kõigile tööstusajaloo huvilistele!

Ühel pool sompsikad, teisel pool jürikad ning keskel tammik, kus noored kaklemas käivad! Nii võiks kokku võtta nõukaaegse Jüri, vabandust Sommerlingi asula. Tegelikult on Jüri aga uskumatult mitmekülgne paik, mis võimaldab erinevate kihistuste abil teha ajarännaku läbi 1500 aasta. Räägime kuidas muinasasulatest said külad, külade vahele mõisad, mõisatest jõukad pärisperemeeste talud, taludest sovhoos ja sovhoosist moodne linnaga kokku kasvav alev. Räägime elust ja olust neil erinevatel aegadel ning mõistagi laseme kõlada ka anekdootlikult mõjuvatel meenutustel sovhoosiajast.

Männiku on imeliste maastikega paik. Seda nii heas kui halvas mõttes - leiame kõrbe meenutavaid toimivaid liivakarjääre, ent ka maalilisteks järvedeks muutunud vanu kaevandusalasid. Säilinud on imekauneid metsasid ning nende kontrastiks tõeliseid tööstusalasid. Neil kõnekatel maastikel matkates hargnevad meie ees lahti aga ka erinevad lood: Romanovite aedlinn, suurtööstus, kaevandamine, sõjaväelased, gänsterid ja kriminaalid ning kõige tipuks ka 1936. aasta Männiku plahvatuse lugu. Neid ja veel paljusid teisi teemasid matkal käsitlemegi. PS! Männiku matk on meie matkaseerias üks nendest, mida on võimalik teha ka hästi suurtele gruppidele.

Niikaua, kui on elanud inimesed, on kestnud võitlus konservatiivsete ja liberaalsete vaadete vahel. Mõistagi ei suuda ka meie neist õigemat välja selgitada, kuid sedapuhku laskume konservatiivsusesse. Miks aga piirduda mõne kümnendi taguste väärtustega, lähme parem algusesse ja räägime viikingiaja Eestist. Kes olid meie esivanemad? Millist elu nad igapäevaselt elasid ning milliseid väärtuseid oluliseks pidasid? Mõtiskleme, kas meile meeldiks või õigemini kas suudaksime üleüldse hardcore konservatiivses, st tuhande aasta taguses väärtusruumis elada? Aga mitte ainult! Kuigi Iru linnamägi on Tallinna eellane ja muistse Revala keskus, leidub seal ka hulgaliselt uuemaid kihistusi: Peeter Suure merekindluse tunnel ja kaitsepositsioonid, apokalüptilisena mõjuvad vanad aiandid, tohutusuur elektrijaam ja kunagise Väo mõisa varemed. Kaugel pole ka Muuga - mäletate veel, et just sinna, Iru ja Muuga vahele plaaniti rajada F1 ringrada?!

Astangu laternamatk viib matkalised Astangu endistele sõjaväealadele, kus uudistame militaarpärandit ja Peeter Suure Merekindluse koobasladusid. Samuti käime ära endise Mäepealse küla varemetel, vaatame Tallinna ainukest kärestikku ning naudime metsikut loodust.

Kes meist poleks kuulnud ütlust, et kriiskab nagu udusireen. Lisaks kuulsatele majakatele just Suurupi rannas üks selline sireenijaam paikneski - uurime järgi, mida see endast tegelikult kujutas. Kindlasti pole see aga kõik, mille poolest Suurupi silma paistab. Lisaks navigatsioonirajatistele asuvad seal võimsad Peeter Suure Merekindluse rajatised ja Nõukogude sõjaväebaasid. Hiljaaegu avastati salapärane paesse raiutud koobas, leidub suuri Nõukogude aegseid aianduskoperatiive ja väga autentsena säilinud pioneerilaager. Mõistagi pakuvad silmailu ka ohtrad moodsad villad. Suurupi on paik, mis on saanud põhjendamatult vähe tähelepanu, ent seda rohkem pakub ta avastamisrõõmu!

Veel 100 aastat tagasi voolas läbi Tallinna kesklinna jõgi, mis omal ajal toitis mitmeid vesiveskeid ja Tallinna linnamüüri kaitsekraavi. Tänapäeval voolab see aga maa all torudes. Matkal kõnnime kunagist jõesängi ning räägime ka kõigist neist asumitest ja lugudest, mida selle jõe kaldad näinud on. Veelgi enam, läbime ka kunagist Tallinna punaste laternate piirkond - jah Tallinnas on ka selline kant olnud. Kus ja millist patuelu seal elati - matkal saame teada!

Luige matk on kaunis loodusrännak Luige rabas ja Männiku karjäärides. Kuna maastik on seal väga märg, siis saab seal matkata vaid talvel, mil maa on korralikult külmunud. Liigume inimtühjal rabamaastikul ning kui ilm ja jääolud on ohutud, siis teeme ka jääületuse ning joome teed keset Raku järve asuval maalilisel saarekesel. Aga mitte ainult, räägime ka Luige tõuloomabaasist ja nõukogude aegsetest aianduskoperatiividest.

Pea kõik eestlased on käinud Vabaõhumuuseumis, näinud kauneid talukomplekse ning ilmselt ka unistanud, kui tore võiks olla kenal suvepäeval sellises idüllis puhata. Samuti teatakse kauneid rahvarõivaid ning ollakse kuulnud üht-teist tähtpäevade tähistamisest. Tegelikult polnud vanarahva elu aga teps mitte roosiline. Veelgi enam, kui vaadata tõele näkku, siis ei peaks tänapäeva elustandardiga harjunud inimene neis tingimustes vist päevagi vastu. Näiteks kemmergud hakkasid taluõuedele ilmuma alles alles 1920ndatel aastatel - kus käidi aga enne seda keha kergendamas? Millistel kaalutlustel abielluti, kuidas hügieeniga lood olid ning kuidas lapsi kasvatati - need on vaid mõned teemad, mida käsitleme. Saame teada, milline oli eestlaste eluolu tegelikult. Kõike seda teeme siiski aga kaunis Vabaõhumuuseumi miljöös. Ent mitte ainult - põikame ka eksponaatide alalt välja, käime ning uudistame, mida põnevat veel Rocca al Mares leida võib! Matk sisaldab ka sissepääsupiletit Vabaõhumuuseumisse.

Viimastel aastatel on Rummu, eriti sealne tuhamägi saanud palju meedia tähelepanu. Rummu matkal räägime kogu asumi kujunemisloost, sealsest vanglaelust ning karjääri teisel kaldal olnud sõjaväeosast. Mõistagi käime ära ka tuhamäel. Rummu matk on tõeline maiuspala neile, kes soovivad kogeda apokalüptilisi vaateid ning tutvuda õõvastava vanglaeluga. Matk sisaldab ka sissepääsutasu endise Rummu vangla territooriumile!

Oh seda imekaunist Noblessneri kvartalit - kes meist seda ei teaks! Kas aga teate ka, et algupäraselt oli tegemist suisa allveelaevatehasega. Hästi, aga kuidas on seal samas kõrval asuva omaaegne elektritööstuse gigandi Volta ja Kalamaja viimase toimiva suurtööstuse Tallinna Masinatehasega? Just nende kolme tehase lugudele sellel matkal keskendumegi. Aga mitte ainult, vaatame ringi ka Kalamaja kaugemas servas ja otsime ülesse selle asumi viimased veel arendamata nurgatagused. PS! Oma lugudes tugineme lisaks tuntud ajaloole ka originaalmaterjalile - pikaajaliste töötajate mälestustele!

Rohelusse ja rahusse uppuvas maalilises Kärdlas jalutades on suisa raske uskuda, et see idüll on alguse saanud tossava tehase kolooniast, mille rajamiseks kasumiahned parunid rannarootslased välja kihutasid ja oma töölistelt mitu nahka koorisid. Ent kaardil on ka teine külg - Kärdla Kalevivabrikut võib lugeda Eesti vanimaks suurtööstuseks, mis kuulutab tööstusrevolutsiooni algust meie kodumaal ning suunab siinse elu feodaalajast moodsasse maailmasse. Matkal tutvumegi selle kunagise suurtööstuse pärandiga ning Kärdla linna kujunemisega. Aga mitte ainult - teeme ka rännaku läbi Hiiu saare ajaloo ning räägime mõnusa Hiiumaa huumoriga saareelust.

Kas teadsite, et Kiili ajalooline nimi on hoopis Veneküla?! Kas pole kummaline, et see nimi sügaval nõukaajal ära muudeti? Eriti veel, et tegu oli ju eduka kolhoosi Rahva Võit keskusega, mille pärandit saame tänini sealses tänavapildis näha. Võib ju küsida, kas see oli Kiili õnn või õnnetus, et Rahva Võit seal tegutses, ent täna on Kiili igal juhul vallakeskus, mille ümbrusesse on viimase 30 aastaga kerkinud uusarendusi nagu seeni peale vihma. Jalutame läbi kümnendite ja vaatleme seda verinoort linnakeskkonda sellise pilguga, millega seda võiksid vaadata tulevased põlved. Teeme juttu arendajatest ja nende püüdlustest ning inimestest, kes siia oma kodud rajasid ja seda nii vanadel hämaratel aegadel kui tänapäeval.