TELLIMUSMATKAD JA PRIVAATMATKAD

Laternamatk on suurepäraseks töökollektiivi tiimiürituseks, eraisiku sünnipäeva tähistamise võimaluseks või lihtsalt sõpruskonna ajaveetmise vormiks. Seepärast pakume ka tellimusmatku ja privaatmatku.

- Tellimusmatk on tellija poolt valitud kuupäeval, kellaajal ja marsruudil toimuv matk, millele matka tellija reserveerib enda poolt soovitud hulga pileteid, ent mis läheb ülesse ka meie tavamatkade kalendrisse ja kuhu saavad seega juurde registreeruda ka teised inimesed. Võrreldes privaatmatkaga on see soodsam ning sobib seetõttu ka väiksematele seltskondadele. Matk pole küll ainult oma seltskonnale, kuid toimub tellijale meelepärasel ajal ning võimaldab läbi teiste liitujate kokku saada kauniks valgusefektiks vajaliku suurema rahvahulga.

- Privaatmatk on matk ainult oma seltskonnale või kollektiivile. Seda ei panda ülesse avalikku matkakalendrisse ning sellel osalevad vaid tellija poolt kutsutud külalised.

 

 

VALI MEELEPÄRANE MATKATEEMA!

Kes meist ei teaks, et Pirital on klooster, ent mis elu seal elatakse? Kes on need inimesed, kes tänapäeval on valinud nunna elutee ning miks on nad seda teinud? Kõike seda uurimegi! Lisaks matkame imekaunis Pirita ürgorus, naudime kauneid vaateid jõekäärudele ning imestame osade kaaslinnlaste grillimiskultuuri üle. Kuid Pirital on ka tumedam pool - räägime tohutusuurest Nõukogude armee maa-aluses linnast ja meenutame NKVD terroritegusid Scheeli mõisas!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Pirita velodroomil, aadressil Rummu tee 3.

Astangu laternamatk viib matkalised Astangu endistele sõjaväealadele, kus uudistame militaarpärandit ja Peeter Suure Merekindluse koobasladusid. Samuti käime ära endise Mäepealse küla varemetel, vaatame Tallinna ainukest kärestikku ning naudime metsikut loodust.

Matka algus- ja lõpp-punkt on autoturu taga, Kadaka tee 191 kruusaplatsil.

Kes meist poleks kuulnud ütlust, et kriiskab nagu udusireen. Lisaks kuulsatele majakatele just Suurupi rannas üks selline sireenijaam paikneski - uurime järgi, mida see endast tegelikult kujutas. Kindlasti pole see aga kõik, mille poolest Suurupi silma paistab. Lisaks navigatsioonirajatistele asuvad seal võimsad Peeter Suure Merekindluse rajatised ja Nõukogude sõjaväebaasid. Hiljaaegu avastati salapärane paesse raiutud koobas, leidub suuri Nõukogude aegseid aianduskoperatiive ja väga autentsena säilinud pioneerilaager. Mõistagi pakuvad silmailu ka ohtrad moodsad villad. Suurupi on paik, mis on saanud põhjendamatult vähe tähelepanu, ent seda rohkem pakub ta avastamisrõõmu!

Matka algus- ja lõpp-punkt on...

Rätsepa matk on kaunis loodusrännak Luige rabas ja Männiku karjäärides. Kuna maastik on seal väga märg, siis saab seal matkata vaid talvel, mil maa on korralikult külmunud. Liigume inimtühjal rabamaastikul, käime ära Rätsepa järvel, mis oma kuuluvuse tõttu kaitseväe harjutusväljaku piiridesse on kustutatud avalike veekogude registrist ning kuhu igal ajal minna ei tohi. Kui ilm ja jääolud on ohutud, siis teeme matka lõpus ka pisikese jääekspeditsiooni ning joome teed keset Raku järve asuval maalilisel saarekesel.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Luigel, aadressil Männi 1.

Paljassaare poolsaar asub Tallinna vanalinnast kõigest 5 km kaugusel, ent vähesed on seal kolamas käinud. Matkal uudistame Paljassaare rikkalikku militaarpärandit, vaatame kauneid merevaateid ning räägime selle piirkonna kujunemisloost. Saame teada, et veel sadakond aastat tagasi oli tegu eraldi saartega, mis inimjõu abil mandriga liideti. Muide, Paljassaarel on käinud ka tsaar Nikolai II. Miks ja millal ometi - saame teada!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Paljassaare teel Katariina kai juures, aadressil Paljassaare tee 46.

Maailmasõdade vahelisel Eestil olid oma keemiarelvade varud ning neid hoiti Männikul! Just sellele kunagisele laskemoonaladude alale lähemegi. Tutvume kohaga, kus leidis aset ka esimese Eesti Vabariigi suurim katastroof, kus 90ndatel klaarisid arveid kantpead, ent kus kasvab ka hingematvalt kaunis männimets. Lisaks külastame ka Männiku karjääre ning mõtiskleme kaevandamise mõjude üle loodusele ja kultuuripärandile.

Matka algus- ja lõpp-punkt on busside 33 ja 5 lõppeatuses, Männiku tee 125 hoone juures.

Nõukogude ajal asus Saku külje all Tammikul radioaktiivsete jäätmete matmispaik. Kõigile matkajatele hingerahustuseks olgu öeldud, et see hoidla on tänaseks likvideeritud ning kiirguse ohtu seal pole. Küll aga läheme ja vaatame, kus see kõhedust tekitav paik asus, ning saame teada, mida seal omal ajal hoiti. Kuulame ka Tsernobõli veteranide mälestusi ning räägime radioaktiivsete materjalidega seotud õnnetustest nii meil kui piiri taga. Kõike seda teeme paradoksaalsel kombel aga imekaunis looduses matkates, kus kohati liigume vaid kompassi abil teeradadeta öises metsas.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Saku raudteejaama juures, aadressil Kooli tee 2a.

Fosforiit on ühtaegu Maardu õnn ja õnnetus. Tegu on maavaraga, mis aastakümneid andis kohalikele tööd ja leiba ning mis aitas põldudel saaki kanda. Paraku ka maavaraga, mille töötlemiseks püstitati veripunast suitsu ajav hiigeltehas. Matkal keskendumegi Maardu tööstusaladele, omaaegsele keemiakombinaadile ning fosforiidi kaevandamise mõjudele. Käime trööstitud industriaalmaastikul, vaatleme lagunevaid hooneid, kunagist allmaakaevandust ning tohutuid karjääride massiive. Lisaks põikame sisse ka Krooti pilpakülasse ning veendume, et tegelikult on Maardu üks ääretult põnev kant!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Maardus, Fosforiidi ja Kombinaadi tänava ristmikul, aadressil Fosforiidi 4.

Eestlased ei võta vähemusrahvuseid kodumaa pinnal just kergelt omaks. Rannarootslased on siinkohal aga suur erand. Neist räägime alati hea sõnaga, tunneme kahetsust, et see sajandeid püsinud rahvakild II Maailmasõja keerises hääbus ning mine tea, kui saaks, siis vast teeksime neile koguni uuesti ruumi. Kes aga tegelikult olid rannarootslased, miks me neisse nii eriliselt suhtume, kust ja miks nad tulid ning millist elu elasid? Kõike seda matkal uurimegi. Mõistagi teeme seda põlises rannarootslaste kodukandis - Rooslepa külas Dirhami kandis. Piirkonnas, mis paneb ahhetama on kauni männimetsa ja silmapiirini ulatuvate liivarandadega. Tegu on imekauni loodus- ja ajaloomatkaga põneval teemal.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Rooslepa kabeli juures.

Eestis ei ole just palju kohti, kus oleks aset leidnud riigipöörde katse - Tondil on! Tondil on ka Eesti uhkeim tsaariaegne sõjaväelinnak, vanad suvemõisad, kunagine spordiinternaatkool TSIK ja isegi hobuste maneež. Matkal neist kõigist räägime, kuid lisaks põikame ka Tondi kõrval asuvatesse asumitesse. Käime ära Tallinna salapäraseimas aedlinnas ja kohas, kus lõppes Mustamäe ehitus. Muide, saame teada ka õõvastava saladuse Mustamäe haigla asupaiga kohta!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Tondi Selveri parklas.

Räägime ühest süngeimast tahust Eesti ajaloos - Klooga koonduslaagrist ja selle verisest lõpust. Teeme ülevaate kolmanda Reich'i laagritesüsteemist ja nende õõvastavast argipäevast. Et matk ei läheks liiga morbiidseks, siis tutvume muidugi ka Klooga helgemate tahkudega - imekauni männimetsa, suvituskultuuri, aedlinna ja sealse kandi olevikuga. Tõsi, Klooga matk on kindlasti üks vastuolulisemaid matku meie matkaseerias, mis ei sobi lastele. Siiski tasub meeles pidada, et möödunut ei maksa lasta unustuse hõlma vajuda - vaid nii tagame, et need koledused enam kunagi ei kordu. 

Matka algus- ja lõpp-punkt on Klooga raudtee ülesõidu juures, aadressil Maeru tee 2, Klooga.

Eestist on raske leida militaarsema minevikuga paika kui Paldiski. Kuulus allveelaevnike pentagon, tummareaktor, raketibaas - see on vaid jäämäe tipp Nõukogude aegsest suletud sõjaväelinnast. Kas aga teadsite, et suuri plaane Paldiskiga tegi juba Peeter I, poolsaare ja Pakri saarte vahele on proovitud rajada muuli ning linnas on veel moodsatel aegadelgi jagatud tasuta kortereid? Paldiskil on aga ka leebem pale. Olid ajad, kui linn oli tuntud kui suvituskoht, rääkimata sellest, et linnas on elanud ja tegutsenud tuntud kultuuritegelased.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Paldiski Maxima ees, aadressil Rae 14b.

Tallinnas on raske leida linnaosa, kus oleks leidnud aset rohkem salapärast kui Meriväljal. Kuulus UFO lugu ning Urmas Oti pussitamine - need on müsteeriumid, mis köidavad juba aastaid inimesi. Matkal vaatamegi need saatuslikud kohad üle ning uurime, mida me neist lugudest teame ning millised otsad on lahtised. Lisaks vaatame põgusalt üle ka Merivälja kujunemisloo.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Merivälja muuli juures.

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Matka algus- ja lõpp-punkt on psühhiaatriapolikliiniku parklas, aadressil Paldiski mnt 52/6.

Lasnamägi on Tallinna rahvarohkeim linnaosa, mis mängib asendamatut rolli majanduses ning annab pealinnale suurlinnaliku mastaabi. Paraku on see paljude kõnepruugis aga ka Lasnagorsk, millest vastu võitlemiseks lauldi 1988. aastal "Peatage Lasnamäe". Neis mikrorajoonides üles kasvanud inimeste mälestustele tuginedes püüamegi jõuda selgusele, miks just sellest linnaosast on pärit nukraks tegevalt palju probleemseid noori, kes on langenud narkootikumide ja kuritegevuse küüsi. Aga räägime ka lasnamäe helgemast küljest. Saame teada, milliseid põhimõtteid Lasnamäge planeerides silmas peeti ning mis kõik jäi teostamata. Plaanitud olid ju ka rohealad ja kergliiklusteed, teine Lasnamäe kanal ning uhked kaubanduskeskused. Aga muidugi on Lasnamäel ka varasem ajalugu: keskaegsed paemurrud, muinasaegsed asulapaigad, põlistalud ning iidsed teerajad. Otsime jälgi ka neist.

Matka algus- ja lõpp-punkt Lauluväljaku ülemise Lasnamäe poolse värava juures.

Polnud üldsegi ammu, kui Kopli liinid kujutasid endast paika, millest regulaarselt kuulsime vaid politseisaadetest seoses lõputute tulekahjude, narkoprobleemide, prostitutsiooni ja vägivallaga. Tegu oli piirkonnaga, kuhu ausad inimesed ei tikkunud või õigemini kuhu nad ei julenudki minna. Tänaseks on Kopli õnneks märksa rahulikumaks jäänud, ent miljöö on suuresti veel alles. Liinidel käib küll agar ehitustegevus, ent erinevalt Kalamajast ja Kadriorust pole moodsaid aegu kuulutavad ekskavaatorid ja kraanad veel asumi üldilmet tundmatuseni muuta jõudnud. Kuigi Kopli on suurte muutuste künnisel, võib teda täna veel tituleerida Tallinna viimaseks aguliks, kus kõrvuti asetsevad võimsad tsaariaegsed pärlid ning elu nukramat poolt kujutavad lagunenud uberikud. Muide, tänu oma mitmekülgsusele ja ehedusele on Kopli meie matkaseeria üks populaarsematest matkadest, mida sagedasti tellitakse ka tellimusüritusena.

Kogunemine, matka algus- ja lõpp-punkt on Kopli pargi väravas, Sõle tänava lõpus.

Kui öeldakse Maardu, siis enamasti mõeldakse Kallavere. Maardu on tegelikult suur linn, millel on mitmeid asumeid. Neist tuntuim on aga suur paneelasum nimega Kallavere, mis on justkui muuseumiläbilõige Nõukogude arhitektuurist. Paraku on Kallavere aga 90datel omandanud ka kuritegeliku maine, mistõttu on teda rahvasuur hüütus ka Eesti mõrvapealinnaks. Matkal räägimegi piirkonna tumedast minevikust, ent ka märksa helgemast olevikust. Külastame ka Eesti üht suurimat datšade piirkonda, maailist muinsuskaitselise väärtusega Rootsi-Kallavere küla ning veidi ka endiseid fosforiidikarjääre!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Maardu Maxima ees, aadressil Keemikute 2.

Kes meist ei teaks kaunist Kadrioru lossi ja roosiaeda! Väga hea, seekord jätame need tagaplaanile ning otsime ülesse nurgatagused, mida esmapilgul Kadriorus olla ei tohiks. Uurime, kas Kadriorul on ka varjupool, räägime asumi tõusust, langusest ning uuest tulemisest. Saame teada, kuidas käis suvituselu 19. sajandil ning millega supelsaksad õigupoolest oma puhkuse ajal tegelesid. Tõsi, põgusalt vaatame üle ka Kadrioru kohustuslikud vaatamisväärsused ning lahendame ära müsteeriumi, mille üle paljud linlased alatasa pead murravad - miks on Poska tänaval tupik trammitee, mida kunagi ei kasutata.

Matka algus- ja lõpp-punkt on KUMU parklas, aadressil Valge tänav 2 (Lasnamäe kalda peal).

Nikolai von Glehni võib lugeda Nõmme isaks. Ta oli mees, kes julges mõelda suurelt ning ei kartnud erineda tolleaegsest peavoolust. Muidugi olid tal ka omad nõrkused. Kuigi Glehn oli õppinud majandust, polnud ta kunagi edukas ärimees ega piisavalt süstemaatiline, et viia ellu linna tervikvisiooni. Seetõttu jäi nii mõnigi tema lennukatest ideedest vaid paberile ning suure austuse asemel vaadati Nõmme rajajat tsaariaja lõpus pigem veidrikuna. Matkal uurimegi, millisena kujutas Nõmme tuleviku ette linna rajaja. Mis tema plaanidest on realiseerunud ning mis teisiti läinud. Erinevalt meie teisest Nõmme matkast, Vabariigi aegseid visioone tutvustavast rännakust, külastame Nõmme vanimaid ja kõige ajaloorohkemaid paiku.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Nõmme keskuses, jalakäijate silla Hiiu poolses otsas.

Pole vast tallinlast, kes ei teaks Õnnepaleed, kuid kas teadsite, et algselt oli tegu hoopis Lutheri vabriku direktori villaga? Sellel matkal tutvumegi kunagise äriimpeeriumi jälgedega linnaruumis. Räägime, kuidas sai ühest perefirmast üleeuroopaline ärihiid, mis oli mitmes mõttes oma ajast ees. Lisaks külastame ka Vana-Lõuna kanti, Luite ja Veerenni asumeid, milledest just viimane on sõltumata oma väärikast ajaloost põhjendamatult vähe tähelepanu saanud.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Tallinn-Väike rauteejaama juures aadressil Juurdeveo 25.

Tallinna Vanalinn on kahtlemata Eesti suurim turismimagnet ning koht, kus ka kohalikud on sadu kordi käinud. Vanalinna laternamatkal ei keskendu me aga niivõrd teada tuntud vaatamisväärsustele, vaid teeme vanalinnale tiiru peale. Tutvume linnamüüriga ning asumite, ehitiste ja rohevööndiga, mis vanalinna ümbritsevad. Päris mööda ei pääse me siiski ka vanalinnast endast - põikame natuke ka linna sisse ning vaatame rohkem ja vähem tuntud vaatamisväärsused üle.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Suur-Kloostri ja Nunne tänava nurgal, Tallinna Kesklinna Valitsuse maja juures.

Täna on Viimsi Eesti Beverly Hills. See pole nii aga alati olnud. Ennesõjaaegses Eestis oli Viimsi pigem vaesem kant, kust koliti minema, mitte vastupidi. Viimsi võidukäik algas Nõukogude ajal. Just siis sai endisest vaesest kalurikülast näidismajand, milles töötamisest unistasid kõik, ent pääsesid vaid parimaid. Võib isegi väita, et kui mujal Nõukogude Liidus unistati kommunismist, siis viimsis see saavutati. Matkal uurimegi, mis oli selle haruldase Nõukogude ime taga. Millega tegeles, kus asus ning mis elu elati kuulsas Kiirovi Näidiskalurikolhoosis. Mõistagi ei saa me üle ega ümber ka pärandist, mida see omaaegne supermajand tänasesse Viimsi tänavapilti on jätnud. Kuid vaatleme ka Viimsi militaarajalugu, külastame Viimsi mõisa ning räägime salapärasest tunnelitesüsteemist, mille Nõukogude sõjavägi Peterburi metrooehitajate abiga Viimsi alla rajas ning mida täna tuntakse rahvakeeles Viimsi metroo nime all.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Viimsi mõisapagrgi nurgas, vahetult Viimsi Maxima ja Selveri vahele jääva ringtee ääres.

Kas teate, kus asub Õismäe? Vastate jah - vale vastus. Selle suure paneelelamurajooni nimi on Väike-Õismäe. Lihtsalt Õismäe asub hoopis mujal. Muide, tegelikult oli plaanis ehitada veel ka Suur-Õismäe. Matkal teeme Harku järvele ringi peale ning saame teada, kus need mainitud paigad siis ikkagi asuvad. Tutvume kõige huvitavaga, mis järve äärde jääb, käime kõrkjates, paemurrus ja villade vahel.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Harku järve supelrannas.

Veel 100 aastat tagasi voolas läbi Tallinna kesklinna jõgi, mis toitis mitmeid vesiveskeid ja Tallinna linnamüüri kaitsekraavi. Tänapäeval voolab see aga maa all torudes. Matkal kõnnimegi mööda kunagist jõesängi ning uurime, kas ja mida kunagisest Tallinna tuiksoonest tänapäeval näha saab. Aga mitte ainult. Räägime ka kõigist neist asumitest ja lugudest, mida selle jõe kaldad näinud on. Veelgi enam, läbime ka kunagist Tallinna punaste laternate piirkond - jah Tallinnas on ka selline kant olnud. Kus? Matkal saame teada!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Tallinna Bussijaamas Cargobusi terminali ees.

Paljud on käinud Ülemiste Citys ning vanemad inimesed veel mäletavad Nõukogude ajal seal samas asunud suure salastatusega Dvigateli tehast. Millest selle piirkonna areng aga alguse sai, mida nii salajast seal siis õigu poolest toodeti ning mida põnevat seal endiselt veel näha saab - seda kõike uurima lähemegi. Muide, räägime ka Dvigateli töötajate mälestusi -  unikaalset materjali, mida kirjandusest ei leia, ent mis ilmekalt võtab kokku kunagise tehaseelu helgemad ent ka kurioossemad tahud.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Ülemiste city autoparklas aadressil Keevise tänav 1a. (Ülemiste city park Mainori kooli taga)

Tegu on linnaosaga, kus enamik meist on käinud ning kus on toimumas Tallinna aktiivseim kinnisvaraarendus. Kui palju teame aga Kalamaja lugu ning fakti, et piirkonda võime lugeda Tallinna rasketööstuse hälliks? Kas oleme lisaks kaunitele korrastatud puitmajadele käinud aga ka piirkonna veidi räämas ent seda põnevamates nurgatagustes?

Matka algus- ja lõpp-punkt on Linnahalli ees Põhja puiestee ääres.

Kalamajat ja Koplit teavad kõik, ent nende kahe vahele jääb ka Karjamaa piirkond, mille olemasolust pole paljudel aimugi. Just selle asumi veerele kerkis Balti Manufaktuur, mitte töötajaid tsaariajal pilkavalt Sitsi litsideks hüüti. Miks ometi - saame matkal teada. Samuti hakkas just Karjamaa asumisse kerkima grandioosne Peeter Suure Sõjasadam. Uurime, kui palju sellest megaprojektist valmis saadi ning palju tänaseks alles on. Eesti ajal pidi aga hoonestamata aladest saama esinduslik korterelamute piirkond, ent kerkis hoopis Eesti oma sõjatehas Arsenal. Hiljem tekkisid sinna aga Tallinna ühed esimesed suurpaneelelamud ning uutel aegadel tegutses palju boleemikat tekitanud Erika tänava süstlavahetuspunkt.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Arsenali keskuse parklas, Tööstuse tänava poolse ukse juures.

Nõmme lõunaosa seostub tänapäeval Pääsküla raba kui teada-tuntud nõmmekate puhkealaga. Kuid kõigest kümmekond aastat tagasi ladustati sinna veel prügi ning 50 aastat tagasi oli tegu maalilise laukaid täis rabaga. Esimese Eesti Vabariigi päevil nägi aga Nõmme linna generaalplaan ette just sellele piirkonnale suurt tulevikku. Matkal uurimegi, mida kõike sellesse piirkonda planeeriti ning milliseks kujunes tegelikkus - tutvume Nõmme lõunaosa arengulooga! Saame teada, mis tänavast pidi saama Nõmme peatänav ning kuhu oli plaanitud rajada Nõmme keskväljak ja lennuväli.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Hiiu ja Sihi tänava nurgal, Hiiu bussipeatuse lähedal.

Vaevalt on Eestis teist paika, kus vaheldumisi asuksid moodsad tehasehooned ja iidsed kivikalmed. Kus hobusekopli ja romula vahele rullitakse miljonite eest värsket asfalti ning kus soliidsed elamud ei lase end häirida vanast sovhoosiarhitektuurist. Jüris on see kõik tõeks saanud. Jalutame erinevate kihistuste abil muinasajast tänapäeva ning tõestame, et sel pealtnäha igaval alevikul on tegelikult tohutu kultuurilooline väärtus!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Rae vallamaja ees aadressil Aruküla tee 9, Jüri.

Iru linnamägi on Tallinna eellane ja muistse Revala maakonna keskus. Uurime, kas sellest ka midagi järgi on ning miks see ühel hetkel maha jäeti ja Toompea mäele koliti. Räägime muinasajast ja tollasest elust. Aga mitte ainult. Iru peidab endast ka muid põnevaid kihistusi nagu Peeter Suure merekindluse tunnel ja kaitsepositsioonid, imekaunis Pirita jõe org, apokalüptilisena mõjuvad vanad aiandid ja kunagise Väo mõisa varemed. Kaugel pole ka Muuga - mäletate veel, et just sinna, Iru ja Muuga vahele plaaniti kunagi rajada F1 ringrada?!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Pärnamäe keskuse ees aadressil Lilleoru tee 4.

Erimatkad (hind 20€/osaleja)

Viimastel aastatel on Rummu, eriti sealne tuhamägi saanud palju meedia tähelepanu. Rummu matkal räägime kogu asumi kujunemisloost, sealsest vanglaelust ning karjääri teisel kaldal olnud sõjaväeosast. Mõistagi käime ära ka tuhamäel. Rummu matk on tõeline maiuspala neile, kes soovivad kogeda apokalüptilisi vaateid ning tutvuda õõvastava vanglaeluga. Matk sisaldab ka sissepääsutasu endise Rummu vangla territooriumile!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Rummus, endise Murru vangla väravas.

Pea kõik eestlased on käinud Vabaõhumuuseumis, näinud kauneid talukomplekse ning ilmselt ka unistanud, kui tore võiks olla kenal suvepäeval sellises idüllis puhata. Samuti teatakse kauneid rahvaröivaid ning ollakse kuulnud üht-teist tähtpäevade tähistamisest. Tegelikult polnud vanarahva elu aga teps mitte roosiline. Veelgi enam, kui vaadata tõele näkku, siis ei peaks tänapäeva elustandardiga harjunud inimene neis tingimustes vist päevagi vastu. Näiteks kemmergud hakkasid taluõuedele ilmuma alles alles 1920ndatel aastatel - kus käidi aga enne seda keha kergendamas? Millistel kaalutslustel abielluti, kuidas hügieeniga lood olid ning kuidas lapsi kasvatati - need on vaid mõned teemad, mida käsitleme. Saame teada, milline oli eestlaste eluolu tegelikult. Kõike seda teeme siiski aga kaunis Vabaõhumuuseumi miljöös. Ent mitte ainult - põikame ka eksponaatide alalt välja, käime ning uudistame, mida põnevat veel Rocca al Mares leida võib! Matk sisaldab ka sissepääsupiletit Vabaõhumuuseumisse.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Rocca al Mare Vabaõhumuuseumi väravas.

Tohutu palju on räägitud Kopli liinidest, kuid seal samas kõrval asub ka kunagine Bekkeri laevatehas, mida võiks titleerida Eesti kõigiaegade kõige õnnetumaks tööstusinvesteeringuks ning millest üldsus teab kordades vähem. Nõukogude ajal asus Bekkeri kompleksis aga Põhjala kummitoodete tehas, mis seiskus 1998. aastal. Erinevalt paljudest saatusekaaslastest jäi aga valvur ametisse ning tehast ei rüüstatud viimseni ära. Nüüd, kus Põhjala on alustamas on ümbersündi, on ta lühikese aja vältel uskumatult põnev ajakapsel, mida külastada. Laternamatkade matkaseeriale ebaomaselt toimub Põhjala matk suures osas vanades tehaseruumides sees.

Matka algus- ja lõpp-punkt on endise Põhjala tehase väravas aadressil Marati tänav 5a.

PALJU TELLIMUSMATK JA PRIVAATMATK MAKSAVAD JA KUIDAS TELLIDA?

Tellimusmatkade ja privaatmatkade tellimiseeks võtke meiega ühendust: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. / +372 53 422 196

- Tellimusmatka grupi suuruseks on 50 osalejat, millest matka tellija soetab endale minimaalselt 20 piletit. Ühe pileti hinnaks on 15 eurot, mis teeb matka tellimise miinimumhinnaks 300€. Ülejäänud ehk matka tellija poolt broneerimata jäänud piletid pannakse matkakalendrisse tavamatkadele sarnaselt müüki.

- Privaatmatka hinnaks on 15€ osaleja, miinimummääraga 25 osaleja tasu ehk 375€. Matka ei panda avalikku matkakalendrisse üles, sellel saavad osaleda vaid tellija poolt kutsutud külalised.

NB! Tellimus- või privaatmatka tühistamise korral hiljem kui 14 päeva enne matka toimumist, tuleb ikkagi tasuda matka miinimummäär. Broneering on alates 14. matkale eelnevast päevast siduv.

Osalustasu sisaldab õlilaterna kasutamist, rühmajuhi-/giiditeenust, käsiraadiojaama kasutamist ning kuuma teed küünaldega kaunistatud joogipunktis. Lisatasu eest on võimalik juurde tellida:

  • lisasnäkk tee kõrvale (5€ osaleja)

PS! Matkateemade valikus on ka mõned matkateemad, mis kuuluvad erimatkade kategooriasse. Erimatkade puhul on osaluse hinnaks inimese kohta 20€, mitte 15€ nagu tavamatkadel, sest erimatkadel sisenetakse ka tasulistele territooriumitele.

 

LISAINFO

  • Ajastutruu tunde ja efekti saavutamiseks soovitame matkal taskulampe ning muid elektrivalguse allikaid mitte kasutada - valgust saame vaid korraldaja poolt antud elava tulega tormilaternatest.
  • Sõltuvalt matkast liigutakse nii teedel, metsaradadel kui ka avamaastikul. Matkale tulles soovitame selga panna ilmastikule vastavad riided ja jalanõud.