Astangu laternamatk viib matkalised Astangu endistele sõjaväealadele, kus uudistame militaarpärandit ja Peeter Suure Merekindluse koobasladusid. Samuti käime ära endise Mäepealse küla varemetel, vaatame Tallinna ainukest kärestikku ning naudime metsikut loodust.

Matka algus- ja lõpp-punkt on autoturu taga, Kadaka tee 191 kruusaplatsil. Algus kell 18:30.

Matkajuht: Mihkel Reile

Osaluspilet: 15€ inimene

Pole vast tallinlast, kes ei teaks Õnnepaleed, kuid kas teadsite, et algselt oli tegu hoopis Lutheri vabriku direktori villaga? Sellel matkal tutvumegi kunagise äriimpeeriumi jälgedega linnaruumis. Räägime, kuidas sai ühest perefirmast üleeuroopaline ärihiid, mis oli mitmes mõttes oma ajast ees. Lisaks külastame ka Vana-Lõuna kanti, Luite ja Veerenni asumeid, milledest just viimane on sõltumata oma väärikast ajaloost põhjendamatult vähe tähelepanu saanud.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Tallinn-Väike rauteejaama juures aadressil Juurdeveo 25. Algus kell 18.30.

Matkajuht: Mihkel Reile

Osaluspilet: 15€ inimene

Räägime ühest süngeimast tahust Eesti ajaloos - Klooga koonduslaagrist ja selle verisest lõpust. Teeme ülevaate kolmanda Reich'i laagritesüsteemist ja nende õõvastavast argipäevast. Et matk ei läheks liiga morbiidseks, siis tutvume muidugi ka Klooga helgemate tahkudega - imekauni männimetsa, suvituskultuuri, aedlinna ja sealse kandi olevikuga. Tõsi, Klooga matk on kindlasti üks vastuolulisemaid matku meie matkaseerias, mis ei sobi lastele. Siiski tasub meeles pidada, et möödunut ei maksa lasta unustuse hõlma vajuda - vaid nii tagame, et need koledused enam kunagi ei kordu. 

Matka algus- ja lõpp-punkt on Klooga raudtee ülesõidu juures, aadressil Maeru tee 2, Klooga. Algus kell 18.30.

Matkajuht: Mihkel Reile

Osaluspilet: 15€ inimene

Astangu laternamatk viib matkalised Astangu endistele sõjaväealadele, kus uudistame militaarpärandit ja Peeter Suure Merekindluse koobasladusid. Samuti käime ära endise Mäepealse küla varemetel, vaatame Tallinna ainukest kärestikku ning naudime metsikut loodust.

Matka algus- ja lõpp-punkt on autoturu taga, Kadaka tee 191 kruusaplatsil. Algus kell 18:30.

Matkajuht: Mihkel Reile

Osaluspilet: 15€ inimene

Kalamaja ja Koplit teavad kõik, ent nende kahe vahele jääb ka Karjamaa piirkond, mille olemasolust pole paljudel aimugi. Just selle asumi veerele kerkis Balti Manufaktuur, mitte töötajaid tsaariajal pilkavalt Sitsi litsideks hüüti. Miks ometi - saame matkal teada. Samuti hakkas just Karjamaa asumisse kerkima grandioosne Peeter Suure Sõjasadam. Uurime, kui palju sellest megaprojektist valmis saadi ning palju tänaseks alles on. Eesti ajal pidi aga hoonestamata aladest saama esinduslik korterelamute piirkond, ent kerkis hoopis Eesti oma sõjatehas Arsenal. Hiljem tekkisid sinna aga Tallinna ühed esimesed suurpaneelelamud ning uutel aegadel tegutses palju boleemikat tekitanud Erika tänava süstlavahetuspunkt.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Arsenali keskuse parklas, Tööstuse tänava poolse ukse juures. Algus kell 18.30.

Matkajuht: Mihkel Reile

Osaluspilet: 15€ inimene

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Matka algus- ja lõpp-punkt on psühhiaatriapolikliiniku parklas, aadressil Paldiski mnt 52/6. Algus kell 18.30.

Matkajuht: Mihkel Reile

Osaluspilet: 15€ inimene

Räägime ühest süngeimast tahust Eesti ajaloos - Klooga koonduslaagrist ja selle verisest lõpust. Teeme ülevaate kolmanda Reich'i laagritesüsteemist ja nende õõvastavast argipäevast. Et matk ei läheks liiga morbiidseks, siis tutvume muidugi ka Klooga helgemate tahkudega - imekauni männimetsa, suvituskultuuri, aedlinna ja sealse kandi olevikuga. Tõsi, Klooga matk on kindlasti üks vastuolulisemaid matku meie matkaseerias, mis ei sobi lastele. Siiski tasub meeles pidada, et möödunut ei maksa lasta unustuse hõlma vajuda - vaid nii tagame, et need koledused enam kunagi ei kordu. 

Matka algus- ja lõpp-punkt on Klooga raudtee ülesõidu juures, aadressil Maeru tee 2, Klooga. Algus kell 18.30.

Matkajuht: Mihkel Reile

Osaluspilet: 15€ inimene

Niikaua, kui on elanud inimesed, on kestnud võitlus konservatiivsete ja liberaalsete vaadete vahel. Mõistagi ei suuda ka meie neist õigemat välja selgitada, kuid sedapuhku laskume konservatiivsusesse. Miks aga piirduda mõne kümnendi taguste väärtustega, lähme parem algusesse ja räägime viikingiaja Eestist. Kes olid meie esivanemad? Millist elu nad igapäevaselt elasid ning milliseid väärtuseid oluliseks pidasid? Mõtiskleme, kas meile meeldiks või õigemini kas suudaksime üleüldse hardcore konservatiivses, st tuhande aasta taguses väärtusruumis elada? Aga mitte ainult! Kuigi Iru linnamägi on Tallinna eellane ja muistse Revala keskus, leidub seal ka hulgaliselt uuemaid kihistusi: Peeter Suure merekindluse tunnel ja kaitsepositsioonid, apokalüptilisena mõjuvad vanad aiandid, tohutusuur elektrijaam ja kunagise Väo mõisa varemed. Kaugel pole ka Muuga - mäletate veel, et just sinna, Iru ja Muuga vahele plaaniti rajada F1 ringrada?!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Pärnamäe Keskuse ees aadressil Pärnamäe tee 4a.

Kes meist ei teaks, et Pirital on klooster, ent mis elu seal elatakse? Kes on need inimesed, kes tänapäeval on valinud nunna elutee ning miks on nad seda teinud? Kõike seda uurimegi! Lisaks matkame imekaunis Pirita ürgorus, naudime kauneid vaateid jõekäärudele ning imestame osade kaaslinnlaste grillimiskultuuri üle. Kuid Pirital on ka tumedam pool - räägime tohutusuurest Nõukogude armee maa-aluses linnast ja meenutame NKVD terroritegusid Scheeli mõisas!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Pirita velodroomil, aadressil Rummu tee 3. Algus kell 18.30.

Matkajuht: Mihkel Reile

Osaluspilet: 15€ inimene

Polnud üldsegi ammu, kui Kopli liinid kujutasid endast paika, millest regulaarselt kuulsime vaid politseisaadetest seoses lõputute tulekahjude, narkoprobleemide, prostitutsiooni ja vägivallaga. Tegu oli piirkonnaga, kuhu ausad inimesed ei tikkunud või õigemini kuhu nad ei julenudki minna. Tänaseks on Kopli õnneks märksa rahulikumaks jäänud, ent miljöö on suuresti veel alles. Liinidel käib küll agar ehitustegevus, ent erinevalt Kalamajast ja Kadriorust pole moodsaid aegu kuulutavad ekskavaatorid ja kraanad veel asumi üldilmet tundmatuseni muuta jõudnud. Kuigi Kopli on suurte muutuste künnisel, võib teda täna veel tituleerida Tallinna viimaseks aguliks, kus kõrvuti asetsevad võimsad tsaariaegsed pärlid ning elu nukramat poolt kujutavad lagunenud uberikud. Muide, tänu oma mitmekülgsusele ja ehedusele on Kopli meie matkaseeria üks populaarsematest matkadest, mida sagedasti tellitakse ka tellimusüritusena.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Kopli pargi väravas, Sõle tänava lõpus. Algus kell 18.30.

Matkajuht: Mihkel Reile

Osaluspilet: 15€ inimene

Viimastel aastatel on Rummu, eriti sealne tuhamägi saanud palju meedia tähelepanu. Rummu matkal räägime kogu asumi kujunemisloost, sealsest vanglaelust ning karjääri teisel kaldal olnud sõjaväeosast. Mõistagi käime ära ka tuhamäel. Rummu matk on tõeline maiuspala neile, kes soovivad kogeda apokalüptilisi vaateid ning tutvuda õõvastava vanglaeluga.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Rummus, endise Murru vangla väravas. Algus kell 18:30

Osaluspilet: 20€ inimene

Viimastel aastatel on Rummu, eriti sealne tuhamägi saanud palju meedia tähelepanu. Rummu matkal räägime kogu asumi kujunemisloost, sealsest vanglaelust ning karjääri teisel kaldal olnud sõjaväeosast. Mõistagi käime ära ka tuhamäel. Rummu matk on tõeline maiuspala neile, kes soovivad kogeda apokalüptilisi vaateid ning tutvuda õõvastava vanglaeluga.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Rummus, endise Murru vangla väravas. Algus kell 18:30

Osaluspilet: 20€ inimene

Eestist on raske leida militaarsema minevikuga paika kui Paldiski. Kuulus allveelaevnike pentagon, tummareaktor, raketibaas - see on vaid jäämäe tipp Nõukogude aegsest suletud sõjaväelinnast. Kas aga teadsite, et suuri plaane Paldiskiga tegi juba Peeter I, poolsaare ja Pakri saarte vahele on proovitud rajada muuli ning linnas on veel moodsatel aegadelgi jagatud tasuta kortereid? Paldiskil on aga ka leebem pale. Olid ajad, kui linn oli tuntud kui suvituskoht, rääkimata sellest, et linnas on elanud ja tegutsenud tuntud kultuuritegelased.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Paldiski Maxima ees, aadressil Rae 14b. Algus kell 18.30.

Matkajuht: Mihkel Reile

Osaluspilet: 15€ inimene

Kalamaja ja Koplit teavad kõik, ent nende kahe vahele jääb ka Karjamaa piirkond, mille olemasolust pole paljudel aimugi. Just selle asumi veerele kerkis Balti Manufaktuur, mitte töötajaid tsaariajal pilkavalt Sitsi litsideks hüüti. Miks ometi - saame matkal teada. Samuti hakkas just Karjamaa asumisse kerkima grandioosne Peeter Suure Sõjasadam. Uurime, kui palju sellest megaprojektist valmis saadi ning palju tänaseks alles on. Eesti ajal pidi aga hoonestamata aladest saama esinduslik korterelamute piirkond, ent kerkis hoopis Eesti oma sõjatehas Arsenal. Hiljem tekkisid sinna aga Tallinna ühed esimesed suurpaneelelamud ning uutel aegadel tegutses palju boleemikat tekitanud Erika tänava süstlavahetuspunkt.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Arsenali keskuse parklas, Tööstuse tänava poolse ukse juures. Algus kell 18.30.

Matkajuht: Mihkel Reile

Osaluspilet: 15€ inimene

Ei ole saladus, et eestlased suhtuvad võõrastesse rahvastesse ja nende kultuuri suure ettevaatusega ega võta neid kergelt omaks. Ometi on siin üks suur erand - Rannarootslased! Nendest räägime alati hea sõnaga ning avaldame suisa kahetsust, et see 700 aastat Eestimaal vastu pidanud rahvakild II Maailmasõja keerises hääbus. Veelgi enam, kui vaid saaks, siis teeksime neile vast veel tänagi siin väikeses riigis ruumi! Valgusrännakul 2020 heidamegi pilgu Rannarootslaste elule, saatusele ja asualale ning mõistagi teeme seda erinevate vaatenurkade alt: 

• Rannarootslased - kes nad sellised olid, kust nad tuli ja millist elu nad elasid? Miks nad olid eestlastega võrreldes eristaatuses ning mille poolest nende elu ja tavad kohalikest erinesid? Miks tunneme uhkust, et nad suutsid 700 aastat Eestis elades oma keele ja kultuuri säilitada, samal ajal kui eeldame, et eestivenelased peaksid ühe inimpõlve jooksul eestistuma?
• Meteoriidid ja maavärinad - Rannarootslaste põline asuala, Dirhami kant lummab imekaunite rannamännikute ja silmapiirini laiuvate liivarandadega! Lisaks on tegu paigaga, mis on olnud tunnistajaks mitmele loodusimele. Just seal kandis asus Eesti kõigi aegade tugevaima maavärina epitsenter ning asub Eesti suurim meteoriidikraater Neugrundi! Uurime ja mõtiskleme sealse kauni loodus üle ning saame teada, kas see maavärvin oli ikka looduslik nähtus või hoopis Nõukogude armee kätetöö?
• Elu Nõukogude piiritsoonis - palju on räägitud Nõukogude armeest. Kuid pea sama suure jälje on oma tegevusega maha jätnud ka piirivalve. Oleme juba unustanud, et kõigest 30 aastat tagasi oli Dirhamisse sõitmiseks vaja eriluba, sest piirkond oli suletud piiritsoon. Ometi elas ka seal kohalik rahvas, kes pidi kohanema piiritsooni nõuetega. Lahkame eluolu piiritsoonis nii kohalike elanike kui ka toona piiri valvanud piirivalvurite mälestuste läbi.

Matkajuht: Mihkel Reile

Osaluspilet: esimesed 50 sooduspiletid 20€ inimene, edasised piletid 25€ inimene

Ei ole saladus, et eestlased suhtuvad võõrastesse rahvastesse ja nende kultuuri suure ettevaatusega ega võta neid kergelt omaks. Ometi on siin üks suur erand - Rannarootslased! Nendest räägime alati hea sõnaga ning avaldame suisa kahetsust, et see 700 aastat Eestimaal vastu pidanud rahvakild II Maailmasõja keerises hääbus. Veelgi enam, kui vaid saaks, siis teeksime neile vast veel tänagi siin väikeses riigis ruumi! Valgusrännakul 2020 heidamegi pilgu Rannarootslaste elule, saatusele ja asualale ning mõistagi teeme seda erinevate vaatenurkade alt: 

• Rannarootslased - kes nad sellised olid, kust nad tuli ja millist elu nad elasid? Miks nad olid eestlastega võrreldes eristaatuses ning mille poolest nende elu ja tavad kohalikest erinesid? Miks tunneme uhkust, et nad suutsid 700 aastat Eestis elades oma keele ja kultuuri säilitada, samal ajal kui eeldame, et eestivenelased peaksid ühe inimpõlve jooksul eestistuma?
• Meteoriidid ja maavärinad - Rannarootslaste põline asuala, Dirhami kant lummab imekaunite rannamännikute ja silmapiirini laiuvate liivarandadega! Lisaks on tegu paigaga, mis on olnud tunnistajaks mitmele loodusimele. Just seal kandis asus Eesti kõigi aegade tugevaima maavärina epitsenter ning asub Eesti suurim meteoriidikraater Neugrundi! Uurime ja mõtiskleme sealse kauni loodus üle ning saame teada, kas see maavärvin oli ikka looduslik nähtus või hoopis Nõukogude armee kätetöö?
• Elu Nõukogude piiritsoonis - palju on räägitud Nõukogude armeest. Kuid pea sama suure jälje on oma tegevusega maha jätnud ka piirivalve. Oleme juba unustanud, et kõigest 30 aastat tagasi oli Dirhamisse sõitmiseks vaja eriluba, sest piirkond oli suletud piiritsoon. Ometi elas ka seal kohalik rahvas, kes pidi kohanema piiritsooni nõuetega. Lahkame eluolu piiritsoonis nii kohalike elanike kui ka toona piiri valvanud piirivalvurite mälestuste läbi.

Matkajuht: Mihkel Reile

Osaluspilet: esimesed 50 sooduspiletid 20€ inimene, edasised piletid 25€ inimene