16. oktoobril jätkame Laternamatkade hooajaga, mis kevadel viiruse laialdase leviku tõttu ära jäi. Endisest hooaja lõpuüritusest saab Laternamatkade hooaja avaürituse eelsoojendus. Suurejooneline Laternamatkade sügishooaja ametlik avaüritus toimub ikka Valgusrännakuga 30. oktoobril. 

Eestist on raske leida militaarsema minevikuga paika kui Paldiski. Kuulus allveelaevnike pentagon, tummareaktor, raketibaas - see on vaid jäämäe tipp Nõukogude aegsest suletud sõjaväelinnast. Kas aga teadsite, et suuri plaane Paldiskiga tegi juba Peeter I, poolsaare ja Pakri saarte vahele on proovitud rajada muuli ning linnas on veel moodsatel aegadelgi jagatud tasuta kortereid? Paldiskil on aga ka leebem pale. Olid ajad, kui linn oli tuntud kui suvituskoht, rääkimata sellest, et linnas on elanud ja tegutsenud tuntud kultuuritegelased.

Polnud üldsegi ammu, kui Kopli liinid kujutasid endast paika, millest regulaarselt kuulsime vaid politseisaadetest seoses lõputute tulekahjude, narkoprobleemide, prostitutsiooni ja vägivallaga. Tegu oli piirkonnaga, kuhu ausad inimesed ei tikkunud või õigemini kuhu nad ei julenudki minna. Tänaseks on Kopli õnneks märksa rahulikumaks jäänud, ent miljöö on suuresti veel alles. Liinidel käib küll agar ehitustegevus, ent erinevalt Kalamajast ja Kadriorust pole moodsaid aegu kuulutavad ekskavaatorid ja kraanad veel asumi üldilmet tundmatuseni muuta jõudnud. Kuigi Kopli on suurte muutuste künnisel, võib teda täna veel tituleerida Tallinna viimaseks aguliks, kus kõrvuti asetsevad võimsad tsaariaegsed pärlid ning elu nukramat poolt kujutavad lagunenud uberikud. Muide, tänu oma mitmekülgsusele ja ehedusele on Kopli meie matkaseeria üks populaarsematest matkadest, mida sagedasti tellitakse ka tellimusüritusena.

Kes meist ei teaks kaunist Kadrioru lossi ja roosiaeda! Väga hea, seekord jätame need tagaplaanile ning otsime ülesse nurgatagused, mida esmapilgul Kadriorus olla ei tohiks. Uurime, kas Kadriorul on ka varjupool, räägime asumi tõusust, langusest ning uuest tulemisest. Saame teada, kuidas käis suvituselu 19. sajandil ning millega supelsaksad õigupoolest oma puhkuse ajal tegelesid. Tõsi, põgusalt vaatame üle ka Kadrioru kohustuslikud vaatamisväärsused ning lahendame ära müsteeriumi, mille üle paljud linlased alatasa pead murravad - miks on Poska tänaval tupik trammitee, mida kunagi ei kasutata.

Polnud üldsegi ammu, kui Kopli liinid kujutasid endast paika, millest regulaarselt kuulsime vaid politseisaadetest seoses lõputute tulekahjude, narkoprobleemide, prostitutsiooni ja vägivallaga. Tegu oli piirkonnaga, kuhu ausad inimesed ei tikkunud või õigemini kuhu nad ei julenudki minna. Tänaseks on Kopli õnneks märksa rahulikumaks jäänud, ent miljöö on suuresti veel alles. Liinidel käib küll agar ehitustegevus, ent erinevalt Kalamajast ja Kadriorust pole moodsaid aegu kuulutavad ekskavaatorid ja kraanad veel asumi üldilmet tundmatuseni muuta jõudnud. Kuigi Kopli on suurte muutuste künnisel, võib teda täna veel tituleerida Tallinna viimaseks aguliks, kus kõrvuti asetsevad võimsad tsaariaegsed pärlid ning elu nukramat poolt kujutavad lagunenud uberikud. Muide, tänu oma mitmekülgsusele ja ehedusele on Kopli meie matkaseeria üks populaarsematest matkadest, mida sagedasti tellitakse ka tellimusüritusena.

Tallinnas on raske leida linnaosa, kus oleks leidnud aset rohkem salapärast kui Meriväljal. Kuulus UFO lugu ning Urmas Oti pussitamine - need on müsteeriumid, mis köidavad juba aastaid inimesi. Matkal vaatamegi need saatuslikud kohad üle ning uurime, mida me neist lugudest teame ning millised otsad on lahtised. Lisaks vaatame põgusalt üle ka Merivälja kujunemisloo.

Paljassaare poolsaar asub Tallinna vanalinnast kõigest 5 km kaugusel, ent vähesed on seal kolamas käinud. Matkal uudistame Paljassaare rikkalikku militaarpärandit, vaatame kauneid merevaateid ning räägime selle piirkonna kujunemisloost. Saame teada, et veel sadakond aastat tagasi oli tegu eraldi saartega, mis inimjõu abil mandriga liideti. Muide, Paljassaarel on käinud ka tsaar Nikolai II. Miks ja millal ometi - saame teada!

Oh seda imekaunist Noblessneri kvartalit - kes meist seda ei teaks! Kas aga teate ka, et algupäraselt oli tegemist suisa allveelaevatehasega. Hästi, aga kuidas on seal samas kõrval asuva omaaegne elektritööstuse gigandi Volta ja Kalamaja viimase toimiva suurtööstuse Tallinna Masinatehasega? Just nende kolme tehase lugudele sellel matkal keskendumegi. Aga mitte ainult, vaatame ringi ka Kalamaja kaugemas servas ja otsime ülesse selle asumi viimased veel arendamata nurgatagused. PS! Oma lugudes tugineme lisaks tuntud ajaloole ka originaalmaterjalile - pikaajaliste töötajate mälestustele!

Kalamaja ja Koplit teavad kõik, ent nende kahe vahele jääb ka Karjamaa piirkond, mille olemasolust pole paljudel aimugi. Just selle asumi veerele kerkis Balti Manufaktuur, mille töötajaid tsaariajal pilkavalt Sitsi litsideks hüüti. Miks ometi - saame matkal teada. Samuti hakkas just Karjamaa asumisse kerkima grandioosne Peeter Suure Sõjasadam. Uurime, kui palju sellest megaprojektist valmis saadi ning palju tänaseks alles on. Eesti ajal pidi aga hoonestamata aladest saama esinduslik korterelamute piirkond, ent kerkis hoopis Eesti oma sõjatehas Arsenal. Hiljem tekkisid sinna aga Tallinna ühed esimesed suurpaneelelamud ning uutel aegadel tegutses palju boleemikat tekitanud Erika tänava süstlavahetuspunkt.

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Laternamatkade uus matkaseeria "Tähtpäevade aastaring" sisaldab endas igakuiseid matku, mis keskenduvad konkreetselt ühe kuu lõikes Eesti rahvakalendri tähtpäevadele. Paljud teavad "popimaid" Eesti rahvakalendri tähtpäevasid nagu näiteks vastlapäeva ja jaanipäeva. Selles matkaseerias keskendume aga mitte niivõrd tuntud tähtpäevadele, ent seda põnevamatele ja eriskummalisematele! 

Laternamatkade tähtpäevamatkade seeria esimene matk toimub Patika Mädajärve rabas. Vaatame "vaese mehe raba" elukeskkonda ja teeme tervistava 5 kilomeetrise jalutuskäigu. Kuulame lugusid, kes sõi, kes täis ja kes välja käis. Samuti saame teada, kas Patika Mädajärv tõesti mädaneb? 

Matkajuhiks on rahvakultuuri- ja loodussõber Margit, kellel jätkub lugusid nii loodusradadelt kui rahvapärimustest.

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Eestis ei ole just palju kohti, kus oleks aset leidnud riigipöörde katse - Tondil on! Tondil on ka Eesti uhkeim tsaariaegne sõjaväelinnak, vanad suvemõisad, kunagine spordiinternaatkool TSIK ja isegi hobuste maneež. Matkal neist kõigist räägime, kuid lisaks põikame ka Tondi kõrval asuvatesse asumitesse. Käime ära Tallinna salapäraseimas aedlinnas ja kohas, kus lõppes Mustamäe ehitus. Muide, saame teada ka õõvastava saladuse Mustamäe haigla asupaiga kohta!

Laternamatkad alustavad krimimatkadega, mille matkajuhiks on mitme aastakümne vältel raskete kuritegude uurimisega tegelenud politseiuurija. Nagu CSI ja Kättemaksukontor, ainult et tõesti sündinud lood ja päris kuritööpaigad. Matkade käigus läbitakse peamiselt üheksakümnendatel aset leidnud mõrvade, aga samuti ka röövimiste, varguste ja muude omal ajal kõneainet pakkunud kuritegude sündmuskohti ja räägitakse seal aset leidnud tegudest. Esimese krimimatka teemaks on Õismäe ja Astangu verised 90ndad.

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Aasta maagiliseim Laternamatkade Valgusrännak tuleb taas 30. oktoobril 2021 ning sedapuhku Kiilis! Meid saab ootama imekaunis õhtu elavate tulede valgel! Kohtumiseni Laternamatkade hooaja avaüritusel - Laternamatkade Valgusrännakul!

MIDA NÄEME JA KUULEME?

Esmapilgul vaadates tundub, et Kiili on täiesti tavaline moodsa aja satelliitasum Tallinna külje all, kus külalisel pole suurt midagi vaadata ning kuhu turist oma jalga ei tõsta. Muide Kiili alevis ei asu ka mitte ühtegi muinsuskaitselist objekti! Kui aga asja lähemalt vaadata, siis jutustab Kiili meile lausa kolm väga põnevat lugu: 

Uusarendused - just Kiili on paik, mille ümbrusesse on viimase 30 aastaga kerkinud uusarendusi nagu seeni peale vihma. Jalutame läbi kümnendite ja vaatleme seda verinoort linnakeskkonda sellise pilguga, millega seda võiksid vaadata tulevased põlved. Teeme juttu arendajatest ja nende püüdlustest ning inimestest, kes siia oma kodud rajasid.
Veneküla - kas teadsite, et Kiili ajalooline nimi on hoopis Veneküla?! Kummaline, et täna sedavõrd eestikeelne paik võiks olla Veneküla ning veel kummalisem, et see nimi sügaval nõukaajal ära muudeti. Räägime Kiili kaugemast ajaloost ning saame teada selle huvitava nime tagamaad.
Kolhoos Rahva Võit - meeldib see meile või mitte, kuid Kiilist tegi tõmbekeskuse seal asunud edukas kolhoos, mille kätetööd saame tänini tänavapildis näha. Uurime elu ühismajandis ja selle pärandit tänases linnaruumis. Oli see õnn või õnnetus Kiili jaoks, et Rahva Võit seal tegutses?

Aasta maagiliseim Laternamatkade Valgusrännak tuleb taas 30. oktoobril 2021 ning sedapuhku Kiilis! Meid saab ootama imekaunis õhtu elavate tulede valgel! Kohtumiseni Laternamatkade hooaja avaüritusel - Laternamatkade Valgusrännakul!

MIDA NÄEME JA KUULEME?

Esmapilgul vaadates tundub, et Kiili on täiesti tavaline moodsa aja satelliitasum Tallinna külje all, kus külalisel pole suurt midagi vaadata ning kuhu turist oma jalga ei tõsta. Muide Kiili alevis ei asu ka mitte ühtegi muinsuskaitselist objekti! Kui aga asja lähemalt vaadata, siis jutustab Kiili meile lausa kolm väga põnevat lugu: 

Uusarendused - just Kiili on paik, mille ümbrusesse on viimase 30 aastaga kerkinud uusarendusi nagu seeni peale vihma. Jalutame läbi kümnendite ja vaatleme seda verinoort linnakeskkonda sellise pilguga, millega seda võiksid vaadata tulevased põlved. Teeme juttu arendajatest ja nende püüdlustest ning inimestest, kes siia oma kodud rajasid.
Veneküla - kas teadsite, et Kiili ajalooline nimi on hoopis Veneküla?! Kummaline, et täna sedavõrd eestikeelne paik võiks olla Veneküla ning veel kummalisem, et see nimi sügaval nõukaajal ära muudeti. Räägime Kiili kaugemast ajaloost ning saame teada selle huvitava nime tagamaad.
Kolhoos Rahva Võit - meeldib see meile või mitte, kuid Kiilist tegi tõmbekeskuse seal asunud edukas kolhoos, mille kätetööd saame tänini tänavapildis näha. Uurime elu ühismajandis ja selle pärandit tänases linnaruumis. Oli see õnn või õnnetus Kiili jaoks, et Rahva Võit seal tegutses?

Kõik me teame Glehni lossi ja tõsiasja, et Nikolai von Glehn asutas Nõmme! Seega võime need vahele jätta ning keskendume hoopis uhketele villadele ja tormilistele arengutele Eesti ajal. Mis siin salata, Nõmme muutus väikesest suvituskülast elitaarseks aedlinnaks just tänu toonasele järjepidevale arendustööle ja mõtestatud planeeringutele. Sedapuhku külastamegi Nõmme lõunaalasid, et imetleda seda omaaegset hiilgust. Mis aga veel põnevam, räägime läbi mälestuste eluolust erinevatel ajajärkudel ning mis siin salata, oleme ka tunnistajateks kunagistele ambitsioonikatele plaanidele. Tõsi, kõike siiski realiseerida ei jõutud, ent uudistame ka paiku, kuhu pidi tulema Nõmme lennuväli, uus keskväljak koos raekojaga ning oh sa imesta - ka hüdroelektrijaam!

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Paljassaare poolsaar asub Tallinna vanalinnast kõigest 5 km kaugusel, ent vähesed on seal kolamas käinud. Matkal uudistame Paljassaare rikkalikku militaarpärandit, vaatame kauneid merevaateid ning räägime selle piirkonna kujunemisloost. Saame teada, et veel sadakond aastat tagasi oli tegu eraldi saartega, mis inimjõu abil mandriga liideti. Muide, Paljassaarel on käinud ka tsaar Nikolai II. Miks ja millal ometi - saame teada!

Kui öeldakse Maardu, siis enamasti mõeldakse Kallavere. Maardu on tegelikult suur linn, millel on mitmeid asumeid. Neist tuntuim on aga suur paneelasum nimega Kallavere, mis on justkui muuseumiläbilõige Nõukogude arhitektuurist. Paraku on Kallavere aga 90datel omandanud ka kuritegeliku maine, mistõttu on teda rahvasuur hüütus ka Eesti mõrvapealinnaks. Matkal räägimegi piirkonna tumedast minevikust, ent ka märksa helgemast olevikust. Külastame ka Eesti üht suurimat datšade piirkonda, maalilist muinsuskaitselise väärtusega Rootsi-Kallavere küla ning veidi ka endiseid fosforiidikarjääre!

Polnud üldsegi ammu, kui Kopli liinid kujutasid endast paika, millest regulaarselt kuulsime vaid politseisaadetest seoses lõputute tulekahjude, narkoprobleemide, prostitutsiooni ja vägivallaga. Tegu oli piirkonnaga, kuhu ausad inimesed ei tikkunud või õigemini kuhu nad ei julenudki minna. Tänaseks on Kopli õnneks märksa rahulikumaks jäänud, ent miljöö on suuresti veel alles. Liinidel käib küll agar ehitustegevus, ent erinevalt Kalamajast ja Kadriorust pole moodsaid aegu kuulutavad ekskavaatorid ja kraanad veel asumi üldilmet tundmatuseni muuta jõudnud. Kuigi Kopli on suurte muutuste künnisel, võib teda täna veel tituleerida Tallinna viimaseks aguliks, kus kõrvuti asetsevad võimsad tsaariaegsed pärlid ning elu nukramat poolt kujutavad lagunenud uberikud. Muide, tänu oma mitmekülgsusele ja ehedusele on Kopli meie matkaseeria üks populaarsematest matkadest, mida sagedasti tellitakse ka tellimusüritusena.

Astangu laternamatk viib matkalised Astangu endistele sõjaväealadele, kus uudistame militaarpärandit ja Peeter Suure Merekindluse koobasladusid. Samuti käime ära endise Mäepealse küla varemetel, vaatame Tallinna ainukest kärestikku ning naudime metsikut loodust.

Täna on Viimsi Eesti Beverly Hills. See pole nii aga alati olnud. Ennesõjaaegses Eestis oli Viimsi pigem vaesem kant, kust koliti minema, mitte vastupidi. Viimsi võidukäik algas Nõukogude ajal. Just siis sai endisest vaesest kalurikülast näidismajand, milles töötamisest unistasid kõik, ent pääsesid vaid parimaid. Võib isegi väita, et kui mujal Nõukogude Liidus unistati kommunismist, siis Viimsis see saavutati. Matkal uurimegi, mis oli selle haruldase Nõukogude ime taga. Millega tegeles, kus asus ning mis elu elati kuulsas Kiirovi Näidiskalurikolhoosis. Mõistagi ei saa me üle ega ümber ka pärandist, mida see omaaegne supermajand tänasesse Viimsi tänavapilti on jätnud. Kuid vaatleme ka Viimsi militaarajalugu, külastame Viimsi mõisa ning räägime salapärasest tunnelite süsteemist, mille Nõukogude sõjavägi Peterburi metrooehitajate abiga Viimsi alla rajas ning mida täna tuntakse rahvakeeles Viimsi metroo nime all.

Astangu laternamatk viib matkalised Astangu endistele sõjaväealadele, kus uudistame militaarpärandit ja Peeter Suure Merekindluse koobasladusid. Samuti käime ära endise Mäepealse küla varemetel, vaatame Tallinna ainukest kärestikku ning naudime metsikut loodust.

Kes meist ei teaks, et Pirital on klooster, ent mis elu seal elatakse? Kes on need inimesed, kes tänapäeval on valinud nunna elutee ning miks on nad seda teinud? Kõike seda uurimegi! Lisaks matkame imekaunis Pirita ürgorus, naudime kauneid vaateid jõekäärudele ning imestame osade kaaslinnlaste grillimiskultuuri üle. Kuid Pirital on ka tumedam pool - räägime tohutusuurest Nõukogude armee maa-aluses linnast ja meenutame NKVD terroritegusid Scheeli mõisas!

Räägime ühest süngeimast tahust Eesti ajaloos - Klooga koonduslaagrist ja selle verisest lõpust. Teeme ülevaate kolmanda Reich'i laagritesüsteemist ja nende õõvastavast argipäevast. Et matk ei läheks liiga morbiidseks, siis tutvume muidugi ka Klooga helgemate tahkudega - imekauni männimetsa, suvituskultuuri, aedlinna ja sealse kandi olevikuga. Tõsi, Klooga matk on kindlasti üks vastuolulisemaid matku meie matkaseerias, mis ei sobi lastele. Siiski tasub meeles pidada, et möödunut ei maksa lasta unustuse hõlma vajuda - vaid nii tagame, et need koledused enam kunagi ei kordu.

Veel 100 aastat tagasi voolas läbi Tallinna kesklinna jõgi, mis toitis mitmeid vesiveskeid ja Tallinna linnamüüri kaitsekraavi. Tänapäeval voolab see aga maa all torudes. Matkal kõnnimegi mööda kunagist jõesängi ning uurime, kas ja mida kunagisest Tallinna tuiksoonest tänapäeval näha saab. Aga mitte ainult. Räägime ka kõigist neist asumitest ja lugudest, mida selle jõe kaldad näinud on. Veelgi enam, läbime ka kunagist Tallinna punaste laternate piirkond - jah Tallinnas on ka selline kant olnud. Kus? Matkal saame teada!

Männiku imelised maastikud - kaunitest järvekallastest liivakõrbeni.
Tegu on meie matkaseeria Männiku matka muudetud versiooniga.  Advendiajale omaselt keskendume kaunitele eriilmelistele maastikutele, mis sealkandis laiuvad. Ja uskuge, neid erinevaid ilmeid on seal tõesti kõvasti - maalilistest liivaranna ja männimetsaga palistatud järvekallastest hiidrahnude ja tööstusmaastikeni välja. Matka krooniks külastame ka ebamaise väljanägemisega Saharat meenutavat liivakõrbe. Võime kinnitada, et suur osa meist ei ole selliseid maastikke isegi mitte osanud Eestist otsida! Laternamatkadele omaselt muidugi räägime matkal ka Männiku kirevat ajalugu, mis hõlmab nii kaevandamist, kivitööstuse uskumatuid lugusid kui ka põnevaid fakte Männiku militaarminevikust. Mõistagi saab ka teepunkt olema erimatkale kohaselt eriti küünlasära rohke.

Kalamaja ja Koplit teavad kõik, ent nende kahe vahele jääb ka Karjamaa piirkond, mille olemasolust pole paljudel aimugi. Just selle asumi veerele kerkis Balti Manufaktuur, mille töötajaid tsaariajal pilkavalt Sitsi litsideks hüüti. Miks ometi - saame matkal teada. Samuti hakkas just Karjamaa asumisse kerkima grandioosne Peeter Suure Sõjasadam. Uurime, kui palju sellest megaprojektist valmis saadi ning palju tänaseks alles on. Eesti ajal pidi aga hoonestamata aladest saama esinduslik korterelamute piirkond, ent kerkis hoopis Eesti oma sõjatehas Arsenal. Hiljem tekkisid sinna aga Tallinna ühed esimesed suurpaneelelamud ning uutel aegadel tegutses palju boleemikat tekitanud Erika tänava süstlavahetuspunkt.

Laternamatkade uus matkaseeria "Tähtpäevade aastaring" sisaldab endas igakuiseid matku, mis keskenduvad konkreetselt ühe kuu lõikes Eesti rahvakalendri tähtpäevadele. Paljud teavad "popimaid" Eesti rahvakalendri tähtpäevasid nagu näiteks vastlapäeva ja jaanipäeva. Selles matkaseerias keskendume aga mitte niivõrd tuntud tähtpäevadele, ent seda põnevamatele ja eriskummalisematele! 

Laternamatkade tähtpäevamatkade seeria teine matk toimub Kiilis, kus võtame ette retke Saarte raba lõkkeplatsile, vaatleme looduse võidukäiku kunagises talukohas ning räägime Andrese seosest ahjuhargiga.

Matkajuhiks on rahvakultuuri- ja loodussõber Margit, kellel jätkub lugusid nii loodusradadelt kui rahvapärimustest.

Õnneks ei kuku lennukid just sageli alla. Ometi on Eestis üks pisike küla, kus on seda suisa kolm korda juhtunud - tõeline lennukatastroofi pealinn! Räägime neist õnnetustest, mille taustaks on mõistagi nõukaaegne Ämari lennubaas. Tegelikult on Turba ja Ellamaa aga ka muus mõttes kuulsusrikka minevikuga piirkond, sest omal ajal varustas see elektriga veerandit Eestist. Tegu on Eesti kauneimaks tööstusasulaks tituleeritud paigaga, kus lisaks elektrijaamale ja turbatööstusele saame tutvuda ühe maa-asula loo tekkest tänapäevani - pole ju kahtlust, et igal külal on oma lood ja oma kangelased.  Matkal vaatleme turbavälju ja turbatööstust, räägime kurioosumite rohkest Eesti elektrifitseerimisest ja kõnnime kunagisel Haapsalu raudtee tammil, mis kõik selle hiilguse võimalikuks muutis. Lisaks saame ka teada, mis mõttes Stalin ja Hitler veel sügaval nõukaajal Turbas tõtt vaatasid!

Astangu laternamatk viib teise advendi ootuses matkalised Astangu endistele sõjaväealadele, kus uudistame militaarpärandit ja Peeter Suure Merekindluse koobasladusid ning käime ära maa all! Samuti käime ära endise Mäepealse küla varemetel, vaatame Tallinna ainukest kärestikku ning naudime metsikut loodust. Mõistagi saab ka teepunkt olema erimatkale kohaselt eriti küünlasära rohke.

Pole vast tallinlast, kes ei teaks Õnnepaleed, kuid kas teadsite, et algselt oli tegu hoopis Lutheri vabriku direktori villaga? Sellel matkal tutvumegi kunagise äriimpeeriumi jälgedega linnaruumis. Räägime, kuidas sai ühest perefirmast üleeuroopaline ärihiid, mis oli mitmes mõttes oma ajast ees. Lisaks külastame ka Vana-Lõuna kanti ja Veerenni asumeid, milledest just viimane on sõltumata oma väärikast ajaloost põhjendamatult vähe tähelepanu saanud.

Vanemad inimesed mäletavad veel Nõukogudeaegseid propagandistlikke lubadusi linnalikust elustandardist maal, mille tulles kerkisid põldude vahele Lasnamäge meenutavad majad. Jüri on suurepärane näide sellisest omaaegsest sovhoosikeskusest. Kuid mitte ainult! Jüri on tegelikult uskumatult mitmekülgne paik, mis võimaldab erinevate kihistuste abil teha ajarännaku läbi 1500 aasta. Räägime kuidas muinasasulatest said külad, külade vahele mõisad, mõisadest jõukad pärisperemeeste talud, taludest sovhoos ja sovhoosist moodne linnaga kokku kasvav alev. Räägime elust ja olust neil erinevatel aegadel ning mõistagi laseme kõlada ka anekdootlikult mõjuvatel meenutustel sovhoosiaegadest.

Laternamatkade uus matkaseeria "Tähtpäevade aastaring" sisaldab endas igakuiseid matku, mis keskenduvad konkreetselt ühe kuu lõikes Eesti rahvakalendri tähtpäevadele. Paljud teavad "popimaid" Eesti rahvakalendri tähtpäevasid nagu näiteks vastlapäeva ja jaanipäeva. Selles matkaseerias keskendume aga mitte niivõrd tuntud tähtpäevadele, ent seda põnevamatele ja eriskummalisematele! 

Laternamatkade tähtpäevamatkade seeria kolmas matk toimub Tabasalu looduspargis. Otsime vastust küsimusele- kas Tahma-Toomas on korstnapühkija? Kas Tahma-Toomas on loodusest tahma toomas?

Matkajuhiks on rahvakultuuri- ja loodussõber Margit, kellel jätkub lugusid nii loodusradadelt kui rahvapärimustest.

Tallinna Vanalinn on kahtlemata Eesti suurim turismimagnet ning koht, kus ka kohalikud on sadu kordi käinud. Vanalinna laternamatkal ei keskendu me aga niivõrd teada tuntud vaatamisväärsustele, vaid teeme vanalinnale tiiru peale. Tutvume linnamüüriga ning asumite, ehitiste ja rohevööndiga, mis vanalinna ümbritsevad. Päris mööda ei pääse me siiski ka vanalinnast endast - põikame natuke ka linna sisse ning vaatame rohkem ja vähem tuntud vaatamisväärsused üle.

Tallinna Vanalinn on kahtlemata Eesti suurim turismimagnet ning koht, kus ka kohalikud on sadu kordi käinud. Vanalinna laternamatkal ei keskendu me aga niivõrd teada tuntud vaatamisväärsustele, vaid teeme vanalinnale tiiru peale. Tutvume linnamüüriga ning asumite, ehitiste ja rohevööndiga, mis vanalinna ümbritsevad. Päris mööda ei pääse me siiski ka vanalinnast endast - põikame natuke ka linna sisse ning vaatame rohkem ja vähem tuntud vaatamisväärsused üle.

Aastalõpu maagiliseim laternamatk toimub 30. detsembril! Peagi-peagi lisandub matkainfo ning saab paika täpne marsruut!