Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Matka algus- ja lõpp-punkt on psühhiaatriapolikliiniku parklas, aadressil Paldiski mnt 52/6. Algus kell 18.30.

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Matka algus- ja lõpp-punkt on psühhiaatriapolikliiniku parklas, aadressil Paldiski mnt 52/6. Algus kell 18.30.

Kes meist ei teaks, et Pirital on klooster, ent mis elu seal elatakse? Kes on need inimesed, kes tänapäeval on valinud nunna elutee ning miks on nad seda teinud? Kõike seda uurimegi! Lisaks matkame imekaunis Pirita ürgorus, naudime kauneid vaateid jõekäärudele ning imestame osade kaaslinnlaste grillimiskultuuri üle. Kuid Pirital on ka tumedam pool - räägime tohutusuurest Nõukogude armee maa-aluses linnast ja meenutame NKVD terroritegusid Scheeli mõisas!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Pirita velodroomil, aadressil Rummu tee 3.

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Matka algus- ja lõpp-punkt on psühhiaatriapolikliiniku parklas, aadressil Paldiski mnt 52/6. Algus kell 18.30.

Täna on Viimsi Eesti Beverly Hills. See pole nii aga alati olnud. Ennesõjaaegses Eestis oli Viimsi pigem vaesem kant, kust koliti minema, mitte vastupidi. Viimsi võidukäik algas Nõukogude ajal. Just siis sai endisest vaesest kalurikülast näidismajand, milles töötamisest unistasid kõik, ent pääsesid vaid parimaid. Võib isegi väita, et kui mujal Nõukogude Liidus unistati kommunismist, siis viimsis see saavutati. Matkal uurimegi, mis oli selle haruldase Nõukogude ime taga. Millega tegeles, kus asus ning mis elu elati kuulsas Kiirovi Näidiskalurikolhoosis. Mõistagi ei saa me üle ega ümber ka pärandist, mida see omaaegne supermajand tänasesse Viimsi tänavapilti on jätnud. Kuid vaatleme ka Viimsi militaarajalugu, külastame Viimsi mõisa ning räägime salapärasest tunnelitesüsteemist, mille Nõukogude sõjavägi Peterburi metrooehitajate abiga Viimsi alla rajas ning mida täna tuntakse rahvakeeles Viimsi metroo nime all.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Viimsi mõisapagrgi nurgas, vahetult Viimsi Maxima ja Selveri vahele jääva ringtee ääres. Algus kell 18:30.

Tallinnas on raske leida linnaosa, kus oleks leidnud aset rohkem salapärast kui Meriväljal. Kuulus UFO lugu ning Urmas Oti pussitamine - need on müsteeriumid, mis köidavad juba aastaid inimesi. Matkal vaatamegi need saatuslikud kohad üle ning uurime, mida me neist lugudest teame ning millised otsad on lahtised. Lisaks vaatame põgusalt üle ka Merivälja kujunemisloo.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Merivälja muuli juures. Algus kell 18:30.

Astangu laternamatk viib matkalised Astangu endistele sõjaväealadele, kus uudistame militaarpärandit ja Peeter Suure Merekindluse koobasladusid. Samuti käime ära endise Mäepealse küla varemetel, vaatame Tallinna ainukest kärestikku ning naudime metsikut loodust.

Matka algus- ja lõpp-punkt on autoturu taga, Kadaka tee 191 kruusaplatsil. Algus kell 18:30.

Luige matk on kaunis loodusrännak Luige rabas ja Männiku karjäärides. Kuna maastik on seal väga märg, siis saab seal matkata vaid talvel, mil maa on korralikult külmunud. Liigume inimtühjal rabamaastikul, käime ära Rätsepa järvel, mis oma kuuluvuse tõttu kaitseväe harjutusväljaku piiridesse on kustutatud avalike veekogude registrist ning kuhu igal ajal minna ei tohi. Kui ilm ja jääolud on ohutud, siis teeme matka lõpus ka pisikese jääekspeditsiooni ning joome teed keset Raku järve asuval maalilisel saarekesel.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Luigel, aadressil Männi 1. Algus kell 18:30.

Luige matk on kaunis loodusrännak Luige rabas ja Männiku karjäärides. Kuna maastik on seal väga märg, siis saab seal matkata vaid talvel, mil maa on korralikult külmunud. Liigume inimtühjal rabamaastikul, käime ära Rätsepa järvel, mis oma kuuluvuse tõttu kaitseväe harjutusväljaku piiridesse on kustutatud avalike veekogude registrist ning kuhu igal ajal minna ei tohi. Kui ilm ja jääolud on ohutud, siis teeme matka lõpus ka pisikese jääekspeditsiooni ning joome teed keset Raku järve asuval maalilisel saarekesel.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Luigel, aadressil Männi 1. Algus kell 18:30.

Kui öeldakse Maardu, siis enamasti mõeldakse Kallavere. Maardu on tegelikult suur linn, millel on mitmeid asumeid. Neist tuntuim on aga suur paneelasum nimega Kallavere, mis on justkui muuseumiläbilõige Nõukogude arhitektuurist. Paraku on Kallavere aga 90datel omandanud ka kuritegeliku maine, mistõttu on teda rahvasuur hüütus ka Eesti mõrvapealinnaks. Matkal räägimegi piirkonna tumedast minevikust, ent ka märksa helgemast olevikust. Külastame ka Eesti üht suurimat pilpaküla piirkonda, maailist muinsuskaitselise väärtusega Rootsi-Kallavere küla ning veidi ka endiseid fosforiidikarjääre!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Maardu Maxima ees, aadressil Keemikute 2. Algus kell 18:30

Pea kõik eestlased on käinud Vabaõhumuuseumis, näinud kauneid talukomplekse ning ilmselt ka unistanud, kui tore võiks olla kenal suvepäeval sellises idüllis puhata. Samuti teatakse kauneid rahvaröivaid ning ollakse kuulnud üht-teist tähtpäevade tähistamisest. Tegelikult polnud vanarahva elu aga teps mitte roosiline. Veelgi enam, kui vaadata tõele näkku, siis ei peaks tänapäeva elustandardiga harjunud inimene neis tingimustes vist päevagi vastu. Näiteks kemmergud hakkasid taluõuedele ilmuma alles alles 1920ndatel aastatel - kus käidi aga enne seda keha kergendamas? Millistel kaalutslustel abielluti, kuidas hügieeniga lood olid ning kuidas lapsi kasvatati - need on vaid mõned teemad, mida käsitleme. Saame teada, milline oli eestlaste eluolu tegelikult. Kõike seda teeme siiski aga kaunis Vabaõhumuuseumi miljöös. Ent mitte ainult - põikame ka muuseumist välja, käime ning uudistame, mida põnevat veel Rocca al Mares leida võib!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Rocca al Mare Vabaõhumuuseumi väravas.

Kes meist ei teaks kaunist Kadrioru lossi ja roosiaeda! Väga hea, seekord jätame need tagaplaanile ning otsime ülesse nurgatagused, mida esmapilgul Kadriorus olla ei tohiks. Uurime, kas Kadriorul on ka varjupool, räägime asumi tõusust, langusest ning uuest tulemisest. Saame teada, kuidas käis suvituselu 19. sajandil ning millega supelsaksad õigupoolest oma puhkuse ajal tegelesid. Tõsi, põgusalt vaatame üle ka Kadrioru kohustuslikud vaatamisväärsused ning lahendame ära müsteeriumi, mille üle paljud linlased alatasa pead murravad - miks on Poska tänaval tupik trammitee, mida kunagi ei kasutata.

Matka algus- ja lõpp-punkt on KUMU parklas, aadressil Valge tänav 2 (Lasnamäe kalda peal). Algus kell 18:30

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Matka algus- ja lõpp-punkt on psühhiaatriapolikliiniku parklas, aadressil Paldiski mnt 52/6. Algus kell 18.30.

Paljassaare poolsaar asub Tallinna vanalinnast kõigest 5 km kaugusel, ent vähesed on seal kolamas käinud. Matkal uudistame Paljassaare rikkalikku militaarpärandit, vaatame kauneid merevaateid ning räägime selle piirkonna kujunemisloost. Saame teada, et veel sadakond aastat tagasi oli tegu eraldi saartega, mis inimjõu abil mandriga liideti. Muide, Paljassaarel on käinud ka tsaar Nikolai II. Miks ja millal ometi - saame teada!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Paljassaare teel Katariina kai juures, aadressil Paljassaare tee 46. Algus kell 18:30. 

Astangu laternamatk viib matkalised Astangu endistele sõjaväealadele, kus uudistame militaarpärandit ja Peeter Suure Merekindluse koobasladusid. Samuti käime ära endise Mäepealse küla varemetel, vaatame Tallinna ainukest kärestikku ning naudime metsikut loodust.

Matka algus- ja lõpp-punkt on autoturu taga, Kadaka tee 191 kruusaplatsil. Algus kell 18:30.

Kes meist ei teaks, et Pirital on klooster, ent mis elu seal elatakse? Kes on need inimesed, kes tänapäeval on valinud nunna elutee ning miks on nad seda teinud? Kõike seda uurimegi! Lisaks matkame imekaunis Pirita ürgorus, naudime kauneid vaateid jõekäärudele ning imestame osade kaaslinnlaste grillimiskultuuri üle. Kuid Pirital on ka tumedam pool - räägime tohutusuurest Nõukogude armee maa-aluses linnast ja meenutame NKVD terroritegusid Scheeli mõisas!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Pirita velodroomil, aadressil Rummu tee 3. Algus kell 18.30.

Nõukogude ajal asus Saku külje all Tammikul radioaktiivsete jäätmete matmispaik. Kõigile matkajatele hingerahustuseks olgu öeldud, et see hoidla on tänaseks likvideeritud ning kiirguse ohtu seal pole. Küll aga läheme ja vaatame, kus see kõhedust tekitav paik asus, ning saame teada, mida seal omal ajal hoiti. Kuulame ka Tsernobõli veteranide mälestusi ning räägime radioaktiivsete materjalidega seotud õnnetustest nii meil kui piiri taga. Kõike seda teeme paradoksaalsel kombel aga imekaunis looduses matkates, kus kohati liigume vaid kompassi abil teeradadeta öises metsas.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Saku raudteejaama juures, aadressil Kooli tee 2a. Alguse kell 18:30.

Polnud üldsegi ammu, kui Kopli liinid kujutasid endast paika, millest regulaarselt kuulsime vaid politseisaadetest seoses lõputute tulekahjude, narkoprobleemide, prostitutsiooni ja vägivallaga. Tegu oli piirkonnaga, kuhu ausad inimesed ei tikkunud või õigemini kuhu nad ei julenudki minna. Tänaseks on Kopli õnneks märksa rahulikumaks jäänud, ent miljöö on suuresti veel alles. Liinidel käib küll agar ehitustegevus, ent erinevalt Kalamajast ja Kadriorust pole moodsaid aegu kuulutavad ekskavaatorid ja kraanad veel asumi üldilmet tundmatuseni muuta jõudnud. Kuigi Kopli on suurte muutuste künnisel, võib teda täna veel tituleerida Tallinna viimaseks aguliks, kus kõrvuti asetsevad võimsad tsaariaegsed pärlid ning elu nukramat poolt kujutavad lagunenud uberikud.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Kopli pargi väravas, Sõle tänava lõpus. Algus kell 18:30.

Lasnamägi on Tallinna rahvarohkeim linnaosa, mis mängib asendamatut rolli majanduses ning annab pealinnale suurlinnaliku mastaabi. Paraku on see paljude kõnepruugis aga ka Lasnagorsk, millest vastu võitlemiseks lauldi 1988. aastal "Peatage Lasnamäe". Neis mikrorajoonides üles kasvanud inimeste mälestustele tuginedes püüamegi jõuda selgusele, miks just sellest linnaosast on pärit nukraks tegevalt palju probleemseid noori, kes on langenud narkootikumide ja kuritegevuse küüsi. Aga räägime ka lasnamäe helgemast küljest. Saame teada, milliseid põhimõtteid Lasnamäge planeerides silmas peeti ning mis kõik jäi teostamata. Plaanitud olid ju ka rohealad ja kergliiklusteed, teine Lasnamäe kanal ning uhked kaubanduskeskused. Aga muidugi on Lasnamäel ka varasem ajalugu: keskaegsed paemurrud, muinasaegsed asulapaigad, põlistalud ning iidsed teerajad. Otsime jälgi ka neist.

Matka algus- ja lõpp-punkt Lauluväljaku ülemise Lasnamäe poolse värava juures. Algus kell 18.30

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Matka algus- ja lõpp-punkt on psühhiaatriapolikliiniku parklas, aadressil Paldiski mnt 52/6. Algus kell 18.30.

Nikolai von Glehni võib lugeda Nõmme isaks. Ta oli mees, kes julges mõelda suurelt ning ei kartnud erineda tolleaegsest peavoolust. Muidugi olid tal ka omad nõrkused. Kuigi Glehn oli õppinud majandust, polnud ta kunagi edukas ärimees ega piisavalt süstemaatiline, et viia ellu linna tervikvisiooni. Seetõttu jäi nii mõnigi tema lennukatest ideedest vaid paberile ning suure austuse asemel vaadati Nõmme rajajat tsaariaja lõpus pigem veidrikuna. Matkal uurimegi, millisena kujutas Nõmme tuleviku ette linna rajaja. Mis tema plaanidest on realiseerunud ning mis teisiti läinud. Erinevalt meie teisest Nõmme matkast, Vabariigi aegseid visioone tutvustavast rännakust, külastame Nõmme vanimaid ja kõige ajaloorohkemaid paiku.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Nõmme keskuses, jalakäijate silla Hiiu poolses otsas. Algus kell 18:30

Kalamaja ja Koplit teavad kõik, ent nende kahe vahele jääb ka Karjamaa piirkond, mille olemasolust pole paljudel aimugi. Just selle asumi veerele kerkis Balti Manufaktuur, mitte töötajaid tsaariajal pilkavalt Sitsi litsideks hüüti. Miks ometi - saame matkal teada. Samuti hakkas just Karjamaa asumisse kerkima grandioosne Peeter Suure Sõjasadam. Uurime, kui palju sellest megaprojektist valmis saadi ning palju tänaseks alles on. Eesti ajal pidi aga hoonestamata aladest saama esinduslik korterelamute piirkond, ent kerkis hoopis Eesti oma sõjatehas Arsenal. Hiljem tekkisid sinna aga Tallinna ühed esimesed suurpaneelelamud ning uutel aegadel tegutses palju boleemikat tekitanud Erika tänava süstlavahetuspunkt.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Arsenali keskuse parklas, Tööstuse tänava poolse ukse juures. Algus kell 18.30.

Eestist on raske leida militaarsema minevikuga paika kui Paldiski. Kuulus allveelaevnike pentagon, tummareaktor, raketibaas - see on vaid jäämäe tipp Nõukogude aegsest suletud sõjaväelinnast. Kas aga teadsite, et suuri plaane Paldiskiga tegi juba Peeter I, poolsaare ja Pakri saarte vahele on proovitud rajada muuli ning linnas on veel moodsatel aegadelgi jagatud tasuta kortereid? Paldiskil on aga ka leebem pale. Olid ajad, kui linn oli tuntud kui suvituskoht, rääkimata sellest, et linnas on elanud ja tegutsenud tuntud kultuuritegelased.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Paldiski Maxima ees, aadressil Rae 14b. Algus kell 18:30.

Viimastel aastatel on Rummu, eriti sealne tuhamägi saanud palju meedia tähelepanu. Rummu matkal räägime kogu asumi kujunemisloost, sealsest vanglaelust ning karjääri teisel kaldal olnud sõjaväeosast. Mõistagi käime ära ka tuhamäel. Rummu matk on tõeline maiuspala neile, kes soovivad kogeda apokalüptilisi vaateid ning tutvuda õõvastava vanglaeluga.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Rummus, endise Murru vangla väravas. Algus kell 18:30

Matka hind: 20€ inimene.

Klooga on üks vastuolude rohkeim paik Eestis, mis aub keset vapustavalt kaunist loodust, ent mis on olnud tunnistajaks ka ühele süngeimale tahule Eesti ajaloos. Valgusrännakul 2019 heidamegi pilgu Klooga minevikku ning teeme seda mitme erineva vaatenurga alt:

• Klooga koonduslaager - sünge minevik, mida ei saa eitada, sest just Kloogal asus II Maailmasõja ajal kurikuulsaim Eesti aladel püsti pandud Kolmanda Reich'i koonduslaar. Räägime, miks see sinna tekkis, millist elu seal elati ning mälestame ka veriseid ja õõva tekitavaid sündmuseid selle likvideerimisest. Ajalugu on nii mõnigi kord karm ja ebaõiglane, kuid et koledused enam iial ei korduks, ei tohi neid ka eitada ning mineviku unustusse lasta vajuda.
• Nõukogude sõjavägi - paljud on kuulnud, et Kloogal baseerus Nõukogude armee. Kas aga teadsite, et seal on asunud ka lennuväli? Räägime, mis elu Nõukogude armees elati, millega tegeleti, millised väeosad seal täpsemalt asusid ning millist hoonestust ja pärandit neist tänaseni alles on! Mõistagi ei saa üle ega ümber ka Nõukogude armeega kaasnevatest absurdilugudest, mis nüüd palju aastaid hiljem anekdootlikult mõjuvad.
• Mõisast aedlinnaks - Kloogal on aga ka pikk ja väärikas tsiviilajalugu. Räägime Klooga mõisast ja sealsest elust ning tegelikult ka oskamatust mõisamajandusest, sest mitte alati ei olnud mõisad rikkad ja hästi organiseeritud. Sauti räägime suurtest maailmasõdade vahelistest plaanidest, mis oleksid pidanud Kloogast kujundama hoopis kauni aedlinna. Üht-teist saadi muide ka valmis, enne kui sõda need plaanid katkestas.

Hetkel müügil 100 sooduspiletit hinnaga 20€.