Valmistu meeliköitvaks matk-jalutuskäiguks kui ka rahulikuks kontserdiks, sest sellest saab Laternamatkade suve oodatuim õhtu! Matk toimub päevavalges, saatjaks giidi põnev ja hariv LIVE-jutt raadiosaatjas ning taevalaotuses särav soe suvepäike. Matka lõpp-punktis, Dirhami Kalakohviku õuealal ootab osalejaid maagiline tuledemäng loojuva päikese ja kõrvupaitava LIVE-kontserdi saatel. Samuti on avatud Dirhami Kalakohviku väliala, kust parimaid ampse leiab igale maitsele. Laternamatkade Suvekontserdi esinejaks on Marek Sadam - Laternamatkadele omaselt saab tegu olema rahuliku ning maagilise kontserdiga. 

16. oktoobril jätkame Laternamatkade hooajaga, mis kevadel viiruse laialdase leviku tõttu ära jäi. Endisest hooaja lõpuüritusest saab Laternamatkade hooaja avaürituse eelsoojendus. Suurejooneline Laternamatkade sügishooaja ametlik avaüritus toimub ikka Valgusrännakuga 30. oktoobril. 

Eestist on raske leida militaarsema minevikuga paika kui Paldiski. Kuulus allveelaevnike pentagon, tummareaktor, raketibaas - see on vaid jäämäe tipp Nõukogude aegsest suletud sõjaväelinnast. Kas aga teadsite, et suuri plaane Paldiskiga tegi juba Peeter I, poolsaare ja Pakri saarte vahele on proovitud rajada muuli ning linnas on veel moodsatel aegadelgi jagatud tasuta kortereid? Paldiskil on aga ka leebem pale. Olid ajad, kui linn oli tuntud kui suvituskoht, rääkimata sellest, et linnas on elanud ja tegutsenud tuntud kultuuritegelased.

Polnud üldsegi ammu, kui Kopli liinid kujutasid endast paika, millest regulaarselt kuulsime vaid politseisaadetest seoses lõputute tulekahjude, narkoprobleemide, prostitutsiooni ja vägivallaga. Tegu oli piirkonnaga, kuhu ausad inimesed ei tikkunud või õigemini kuhu nad ei julenudki minna. Tänaseks on Kopli õnneks märksa rahulikumaks jäänud, ent miljöö on suuresti veel alles. Liinidel käib küll agar ehitustegevus, ent erinevalt Kalamajast ja Kadriorust pole moodsaid aegu kuulutavad ekskavaatorid ja kraanad veel asumi üldilmet tundmatuseni muuta jõudnud. Kuigi Kopli on suurte muutuste künnisel, võib teda täna veel tituleerida Tallinna viimaseks aguliks, kus kõrvuti asetsevad võimsad tsaariaegsed pärlid ning elu nukramat poolt kujutavad lagunenud uberikud. Muide, tänu oma mitmekülgsusele ja ehedusele on Kopli meie matkaseeria üks populaarsematest matkadest, mida sagedasti tellitakse ka tellimusüritusena.

Kes meist ei teaks kaunist Kadrioru lossi ja roosiaeda! Väga hea, seekord jätame need tagaplaanile ning otsime ülesse nurgatagused, mida esmapilgul Kadriorus olla ei tohiks. Uurime, kas Kadriorul on ka varjupool, räägime asumi tõusust, langusest ning uuest tulemisest. Saame teada, kuidas käis suvituselu 19. sajandil ning millega supelsaksad õigupoolest oma puhkuse ajal tegelesid. Tõsi, põgusalt vaatame üle ka Kadrioru kohustuslikud vaatamisväärsused ning lahendame ära müsteeriumi, mille üle paljud linlased alatasa pead murravad - miks on Poska tänaval tupik trammitee, mida kunagi ei kasutata.

Polnud üldsegi ammu, kui Kopli liinid kujutasid endast paika, millest regulaarselt kuulsime vaid politseisaadetest seoses lõputute tulekahjude, narkoprobleemide, prostitutsiooni ja vägivallaga. Tegu oli piirkonnaga, kuhu ausad inimesed ei tikkunud või õigemini kuhu nad ei julenudki minna. Tänaseks on Kopli õnneks märksa rahulikumaks jäänud, ent miljöö on suuresti veel alles. Liinidel käib küll agar ehitustegevus, ent erinevalt Kalamajast ja Kadriorust pole moodsaid aegu kuulutavad ekskavaatorid ja kraanad veel asumi üldilmet tundmatuseni muuta jõudnud. Kuigi Kopli on suurte muutuste künnisel, võib teda täna veel tituleerida Tallinna viimaseks aguliks, kus kõrvuti asetsevad võimsad tsaariaegsed pärlid ning elu nukramat poolt kujutavad lagunenud uberikud. Muide, tänu oma mitmekülgsusele ja ehedusele on Kopli meie matkaseeria üks populaarsematest matkadest, mida sagedasti tellitakse ka tellimusüritusena.

Tallinnas on raske leida linnaosa, kus oleks leidnud aset rohkem salapärast kui Meriväljal. Kuulus UFO lugu ning Urmas Oti pussitamine - need on müsteeriumid, mis köidavad juba aastaid inimesi. Matkal vaatamegi need saatuslikud kohad üle ning uurime, mida me neist lugudest teame ning millised otsad on lahtised. Lisaks vaatame põgusalt üle ka Merivälja kujunemisloo.

Paljassaare poolsaar asub Tallinna vanalinnast kõigest 5 km kaugusel, ent vähesed on seal kolamas käinud. Matkal uudistame Paljassaare rikkalikku militaarpärandit, vaatame kauneid merevaateid ning räägime selle piirkonna kujunemisloost. Saame teada, et veel sadakond aastat tagasi oli tegu eraldi saartega, mis inimjõu abil mandriga liideti. Muide, Paljassaarel on käinud ka tsaar Nikolai II. Miks ja millal ometi - saame teada!

Oh seda imekaunist Noblessneri kvartalit - kes meist seda ei teaks! Kas aga teate ka, et algupäraselt oli tegemist suisa allveelaevatehasega. Hästi, aga kuidas on seal samas kõrval asuva omaaegne elektritööstuse gigandi Volta ja Kalamaja viimase toimiva suurtööstuse Tallinna Masinatehasega? Just nende kolme tehase lugudele sellel matkal keskendumegi. Aga mitte ainult, vaatame ringi ka Kalamaja kaugemas servas ja otsime ülesse selle asumi viimased veel arendamata nurgatagused. PS! Oma lugudes tugineme lisaks tuntud ajaloole ka originaalmaterjalile - pikaajaliste töötajate mälestustele!

Kalamaja ja Koplit teavad kõik, ent nende kahe vahele jääb ka Karjamaa piirkond, mille olemasolust pole paljudel aimugi. Just selle asumi veerele kerkis Balti Manufaktuur, mille töötajaid tsaariajal pilkavalt Sitsi litsideks hüüti. Miks ometi - saame matkal teada. Samuti hakkas just Karjamaa asumisse kerkima grandioosne Peeter Suure Sõjasadam. Uurime, kui palju sellest megaprojektist valmis saadi ning palju tänaseks alles on. Eesti ajal pidi aga hoonestamata aladest saama esinduslik korterelamute piirkond, ent kerkis hoopis Eesti oma sõjatehas Arsenal. Hiljem tekkisid sinna aga Tallinna ühed esimesed suurpaneelelamud ning uutel aegadel tegutses palju boleemikat tekitanud Erika tänava süstlavahetuspunkt.

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Eestis ei ole just palju kohti, kus oleks aset leidnud riigipöörde katse - Tondil on! Tondil on ka Eesti uhkeim tsaariaegne sõjaväelinnak, vanad suvemõisad, kunagine spordiinternaatkool TSIK ja isegi hobuste maneež. Matkal neist kõigist räägime, kuid lisaks põikame ka Tondi kõrval asuvatesse asumitesse. Käime ära Tallinna salapäraseimas aedlinnas ja kohas, kus lõppes Mustamäe ehitus. Muide, saame teada ka õõvastava saladuse Mustamäe haigla asupaiga kohta!

Laternamatkad alustavad krimimatkadega, mille matkajuhiks on mitme aastakümne vältel raskete kuritegude uurimisega tegelenud politseiuurija. Nagu CSI ja Kättemaksukontor, ainult et tõesti sündinud lood ja päris kuritööpaigad. Matkade käigus läbitakse peamiselt üheksakümnendatel aset leidnud mõrvade, aga samuti ka röövimiste, varguste ja muude omal ajal kõneainet pakkunud kuritegude sündmuskohti ja räägitakse seal aset leidnud tegudest. Esimese krimimatka teemaks on Õismäe ja Astangu verised 90ndad.

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Aasta maagiliseim Laternamatkade Valgusrännak tuleb taas 30. oktoobril 2021 ning sedapuhku üllatusmarsruudil! Meid saab ootama imekaunis õhtu elavate tulede valgel! Kohtumiseni Laternamatkade hooaja avaüritusel - Laternamatkade Valgusrännakul!

Aasta maagiliseim Laternamatkade Valgusrännak tuleb taas 30. oktoobril 2021 ning sedapuhku üllatusmarsruudil! Meid saab ootama imekaunis õhtu elavate tulede valgel! Kohtumiseni Laternamatkade hooaja avaüritusel - Laternamatkade Valgusrännakul!

Kõik me teame Glehni lossi ja tõsiasja, et Nikolai von Glehn asutas Nõmme! Seega võime need vahele jätta ning keskendume hoopis uhketele villadele ja tormilistele arengutele Eesti ajal. Mis siin salata, Nõmme muutus väikesest suvituskülast elitaarseks aedlinnaks just tänu toonasele järjepidevale arendustööle ja mõtestatud planeeringutele. Sedapuhku külastamegi Nõmme lõunaalasid, et imetleda seda omaaegset hiilgust. Mis aga veel põnevam, räägime läbi mälestuste eluolust erinevatel ajajärkudel ning mis siin salata, oleme ka tunnistajateks kunagistele ambitsioonikatele plaanidele. Tõsi, kõike siiski realiseerida ei jõutud, ent uudistame ka paiku, kuhu pidi tulema Nõmme lennuväli, uus keskväljak koos raekojaga ning oh sa imesta - ka hüdroelektrijaam!