Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendest juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Matka algus- ja lõpp-punkt on psühhiaatriapolikliiniku parklas, aadressil Paldiski mnt 52/6. Algus kell 18.30.

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Matka algus- ja lõpp-punkt on psühhiaatriapolikliiniku parklas, aadressil Paldiski mnt 52/6. Algus kell 18.30.

Pea kõik eestlased on käinud Vabaõhumuuseumis, näinud kauneid talukomplekse ning ilmselt ka unistanud, kui tore võiks olla kenal suvepäeval sellises idüllis puhata. Samuti teatakse kauneid rahvarõivaid ning ollakse kuulnud üht-teist tähtpäevade tähistamisest. Tegelikult polnud vanarahva elu aga teps mitte roosiline. Veelgi enam, kui vaadata tõele näkku, siis ei peaks tänapäeva elustandardiga harjunud inimene neis tingimustes vist päevagi vastu. Näiteks kemmergud hakkasid taluõuedele ilmuma alles alles 1920ndatel aastatel - kus käidi aga enne seda keha kergendamas? Millistel kaalutlustel abielluti, kuidas hügieeniga lood olid ning kuidas lapsi kasvatati - need on vaid mõned teemad, mida käsitleme. Saame teada, milline oli eestlaste eluolu tegelikult. Kõike seda teeme siiski aga kaunis Vabaõhumuuseumi miljöös. Ent mitte ainult - põikame ka muuseumist välja, käime ning uudistame, mida põnevat veel Rocca al Mares leida võib!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Rocca al Mare Vabaõhumuuseumi väravas. Algus kell 18:30.

Pea kõik eestlased on käinud Vabaõhumuuseumis, näinud kauneid talukomplekse ning ilmselt ka unistanud, kui tore võiks olla kenal suvepäeval sellises idüllis puhata. Samuti teatakse kauneid rahvaröivaid ning ollakse kuulnud üht-teist tähtpäevade tähistamisest. Tegelikult polnud vanarahva elu aga teps mitte roosiline. Veelgi enam, kui vaadata tõele näkku, siis ei peaks tänapäeva elustandardiga harjunud inimene neis tingimustes vist päevagi vastu. Näiteks kemmergud hakkasid taluõuedele ilmuma alles alles 1920ndatel aastatel - kus käidi aga enne seda keha kergendamas? Millistel kaalutslustel abielluti, kuidas hügieeniga lood olid ning kuidas lapsi kasvatati - need on vaid mõned teemad, mida käsitleme. Saame teada, milline oli eestlaste eluolu tegelikult. Kõike seda teeme siiski aga kaunis Vabaõhumuuseumi miljöös. Ent mitte ainult - põikame ka muuseumist välja, käime ning uudistame, mida põnevat veel Rocca al Mares leida võib!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Rocca al Mare Vabaõhumuuseumi väravas. Algus kell 18:30.

Matka hind: 20€ inimene.

Tallinna Vanalinn on kahtlemata Eesti suurim turismimagnet ning koht, kus ka kohalikud on sadu kordi käinud. Vanalinna laternamatkal ei keskendu me aga niivõrd teada tuntud vaatamisväärsustele, vaid teeme vanalinnale tiiru peale. Tutvume linnamüüriga ning asumite, ehitiste ja rohevööndiga, mis vanalinna ümbritsevad. Päris mööda ei pääse me siiski ka vanalinnast endast - põikame natuke ka linna sisse ning vaatame rohkem ja vähem tuntud vaatamisväärsused üle.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Tornide väljakul, Nunne tänava äärde jääva purskkaevu juures. Algus kell 18:30.

Matka hind: 20€ inimene.

Tallinna Vanalinn on kahtlemata Eesti suurim turismimagnet ning koht, kus ka kohalikud on sadu kordi käinud. Vanalinna laternamatkal ei keskendu me aga niivõrd teada tuntud vaatamisväärsustele, vaid teeme vanalinnale tiiru peale. Tutvume linnamüüriga ning asumite, ehitiste ja rohevööndiga, mis vanalinna ümbritsevad. Päris mööda ei pääse me siiski ka vanalinnast endast - põikame natuke ka linna sisse ning vaatame rohkem ja vähem tuntud vaatamisväärsused üle.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Tornide väljakul, Nunne tänava äärde jääva purskkaevu juures. Algus kell 18:30.

Astangu laternamatk viib matkalised Astangu endistele sõjaväealadele, kus uudistame militaarpärandit ja Peeter Suure Merekindluse koobasladusid. Samuti käime ära endise Mäepealse küla varemetel, vaatame Tallinna ainukest kärestikku ning naudime metsikut loodust.

Matka algus- ja lõpp-punkt on autoturu taga, Kadaka tee 191 kruusaplatsil. Algus kell 18:30.

Astangu laternamatk viib matkalised Astangu endistele sõjaväealadele, kus uudistame militaarpärandit ja Peeter Suure Merekindluse koobasladusid. Samuti käime ära endise Mäepealse küla varemetel, vaatame Tallinna ainukest kärestikku ning naudime metsikut loodust.

Matka algus- ja lõpp-punkt on autoturu taga, Kadaka tee 191 kruusaplatsil. Algus kell 18:30.

Astangu laternamatk viib matkalised Astangu endistele sõjaväealadele, kus uudistame militaarpärandit ja Peeter Suure Merekindluse koobasladusid. Samuti käime ära endise Mäepealse küla varemetel, vaatame Tallinna ainukest kärestikku ning naudime metsikut loodust.

Matka algus- ja lõpp-punkt on autoturu taga, Kadaka tee 191 kruusaplatsil. Algus kell 18:30.

Paljud on käinud Ülemiste Citys ning vanemad inimesed veel mäletavad seal samas asunud suure salastatusega Dvigateli tehast Nõukogude ajal. Millest selle piirkonna areng aga alguse sai, mida nii salajast seal siis õigu poolest toodeti ning mida põnevat seal endiselt veel näha saab - seda kõike uurima lähemegi.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Ülemiste Citys, aadressil Sepapaja 1, vihmavarjuga tüdruku juures. Algus kell 18:30.

Kopli laternamatk on üks menukamaid meie matkade seas. Tegu on linna- ja ajaloomatkaga, mis viib matkalised ekskursioonile läbi poolsaare ajaloo. Külastame Balti Manufaktuuri, Vene-Balti ja Bekkeri laevatehaseid, kurikuulsaid Kopli liine ja veel palju muud, mis nende vahele mahub.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Kopli pargi väravas, Sõle tänava lõpus. Algus kell 18:30.

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Matka algus- ja lõpp-punkt on psühhiaatriapolikliiniku parklas, aadressil Paldiski mnt 52/6. Algus kell 18.30.

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Matka algus- ja lõpp-punkt on psühhiaatriapolikliiniku parklas, aadressil Paldiski mnt 52/6. Algus kell 18.30.

Kes meist ei teaks, et Pirital on klooster, ent mis elu seal elatakse? Kes on need inimesed, kes tänapäeval on valinud nunna elutee ning miks on nad seda teinud? Kõike seda uurimegi! Lisaks matkame imekaunis Pirita ürgorus, naudime kauneid vaateid jõekäärudele ning imestame osade kaaslinnlaste grillimiskultuuri üle. Kuid Pirital on ka tumedam pool - räägime tohutusuurest Nõukogude armee maa-aluses linnast ja meenutame NKVD terroritegusid Scheeli mõisas!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Pirita velodroomil, aadressil Rummu tee 3.

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Matka algus- ja lõpp-punkt on psühhiaatriapolikliiniku parklas, aadressil Paldiski mnt 52/6. Algus kell 18.30.

Täna on Viimsi Eesti Beverly Hills. See pole nii aga alati olnud. Ennesõjaaegses Eestis oli Viimsi pigem vaesem kant, kust koliti minema, mitte vastupidi. Viimsi võidukäik algas Nõukogude ajal. Just siis sai endisest vaesest kalurikülast näidismajand, milles töötamisest unistasid kõik, ent pääsesid vaid parimaid. Võib isegi väita, et kui mujal Nõukogude Liidus unistati kommunismist, siis viimsis see saavutati. Matkal uurimegi, mis oli selle haruldase Nõukogude ime taga. Millega tegeles, kus asus ning mis elu elati kuulsas Kiirovi Näidiskalurikolhoosis. Mõistagi ei saa me üle ega ümber ka pärandist, mida see omaaegne supermajand tänasesse Viimsi tänavapilti on jätnud. Kuid vaatleme ka Viimsi militaarajalugu, külastame Viimsi mõisa ning räägime salapärasest tunnelitesüsteemist, mille Nõukogude sõjavägi Peterburi metrooehitajate abiga Viimsi alla rajas ning mida täna tuntakse rahvakeeles Viimsi metroo nime all.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Viimsi mõisapagrgi nurgas, vahetult Viimsi Maxima ja Selveri vahele jääva ringtee ääres. Algus kell 18:30.

Tallinnas on raske leida linnaosa, kus oleks leidnud aset rohkem salapärast kui Meriväljal. Kuulus UFO lugu ning Urmas Oti pussitamine - need on müsteeriumid, mis köidavad juba aastaid inimesi. Matkal vaatamegi need saatuslikud kohad üle ning uurime, mida me neist lugudest teame ning millised otsad on lahtised. Lisaks vaatame põgusalt üle ka Merivälja kujunemisloo.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Merivälja muuli juures. Algus kell 18:30.

Luige matk on kaunis loodusrännak Luige rabas ja Männiku karjäärides. Kuna maastik on seal väga märg, siis saab seal matkata vaid talvel, mil maa on korralikult külmunud. Liigume inimtühjal rabamaastikul, käime ära Rätsepa järvel, mis oma kuuluvuse tõttu kaitseväe harjutusväljaku piiridesse on kustutatud avalike veekogude registrist ning kuhu igal ajal minna ei tohi. Kui ilm ja jääolud on ohutud, siis teeme matka lõpus ka pisikese jääekspeditsiooni ning joome teed keset Raku järve asuval maalilisel saarekesel.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Luigel, aadressil Männi 1. Algus kell 18:30.

Kui öeldakse Maardu, siis enamasti mõeldakse Kallavere. Maardu on tegelikult suur linn, millel on mitmeid asumeid. Neist tuntuim on aga suur paneelasum nimega Kallavere, mis on justkui muuseumiläbilõige Nõukogude arhitektuurist. Paraku on Kallavere aga 90datel omandanud ka kuritegeliku maine, mistõttu on teda rahvasuur hüütus ka Eesti mõrvapealinnaks. Matkal räägimegi piirkonna tumedast minevikust, ent ka märksa helgemast olevikust. Külastame ka Eesti üht suurimat datšade piirkonda, maailist muinsuskaitselise väärtusega Rootsi-Kallavere küla ning veidi ka endiseid fosforiidikarjääre!

Matka algus- ja lõpp-punkt on Maardu Maxima ees, aadressil Keemikute 2. Algus kell 18:30

Kes meist ei teaks kaunist Kadrioru lossi ja roosiaeda? Kadrioru matkal käime ja vaatame kõik need kaunid kohad üle, kuid lisaks uurime ka, kas Kadriorul on ka varjupool? Kas ka siin leidub unustatud nurgataguseid, mida esmapilgul Kadriorus olla ei tohiks? Räägime piirkonna ajaloost, põikame Uuelinna varemetele ning joome traditsiooniliselt kuuma teed!

Matka algus- ja lõpp-punkt on KUMU parklas, aadressil Valge tänav 2 (Lasnamäe kalda peal). Algus kell 18:30.

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurimegi, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatleme uskumatuid ja veel kummalisemaid lugusid, mis selle paiga ümber tiirlevad ning arutame, palju nendes juttudest tõde võib leida. Teeme ka populaarteadusliku lühiülevaate psühhiaatriast, tutvume teiste kunagiste Kristiine suvemõisadega, kõnnime läbi Stroomi ranna värvika mineviku ning uurime Pelguranna uuemat ja vanemat osa.

Matka algus- ja lõpp-punkt on psühhiaatriapolikliiniku parklas, aadressil Paldiski mnt 52/6. Algus kell 18.30.

Nõukogude ajal asus Saku külje all Tammikul radioaktiivsete jäätmete matmispaik. Kõigile matkajatele hingerahustuseks olgu öeldud, et see hoidla on tänaseks likvideeritud ning kiirguse ohtu seal pole. Küll aga läheme ja vaatame, kus see kõhedust tekitav paik asus, ning saame teada, mida seal omal ajal hoiti. Kuulame ka Tsernobõli veteranide mälestusi ning räägime radioaktiivsete materjalidega seotud õnnetustest nii meil kui piiri taga. Kõike seda teeme paradoksaalsel kombel aga imekaunis looduses matkates, kus kohati liigume vaid kompassi abil teeradadeta öises metsas.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Saku raudteejaama juures, aadressil Kooli tee 2a. Alguse kell 18:30.

Kes meist poleks kuulnud Lasnamäest, kuid sugugi mitte kõik pole käinud kaunil Lasnamäe paekaldal, veel tänini Lasnamäel eksisteerivatel talude varemetel ning kuulnud sealsetest pronksiaegsetest asulakohtadest. Kõike seda Lasnamäe paekalda matkal uurimegi. Kõnnime mööda kaunist paekallast, vaatame lummavaid vaateid Tallinna lahele ning mõtiskleme teemal, kas Lasnamägi on Tallinna õnn või õnnetus.

Matka algus- ja lõpp-punkt Lauluväljaku ülemise Lasnamäe poolse värava juures. Algus kell 18:30.

Eestist on raske leida militaarsema minevikuga paika kui Paldiski. Kuulus allveelaevnike pentagon, tummareaktor, raketibaas - see on vaid jäämäe tipp Nõukogude aegsest suletud sõjaväelinnast. Kas aga teadsite, et suuri plaane Paldiskiga tegi juba Peeter I, poolsaare ja Pakri saarte vahele on proovitud rajada muuli ning linnas on veel moodsatel aegadelgi jagatud tasuta kortereid? Paldiskil on aga ka leebem pale. Olid ajad, kui linn oli tuntud kui suvituskoht, rääkimata sellest, et linnas on elanud ja tegutsenud tuntud kultuuritegelased.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Paldiski Maxima ees, aadressil Rae 14b. Algus kell 18:30.

Viimastel aastatel on Rummu, eriti sealne tuhamägi saanud palju meedia tähelepanu. Rummu matkal räägime kogu asumi kujunemisloost, sealsest vanglaelust ning karjääri teisel kaldal olnud sõjaväeosast. Mõistagi käime ära ka tuhamäel. Rummu matk on tõeline maiuspala neile, kes soovivad kogeda apokalüptilisi vaateid ning tutvuda õõvastava vanglaeluga.

Matka algus- ja lõpp-punkt on Rummus, endise Murru vangla väravas. Algus kell 18:30

Matka hind: 20€ inimene.

Klooga on üks vastuolude rohkeim paik Eestis, mis aub keset vapustavalt kaunist loodust, ent mis on olnud tunnistajaks ka ühele süngeimale tahule Eesti ajaloos. Valgusrännakul 2019 heidamegi pilgu Klooga minevikku ning teeme seda mitme erineva vaatenurga alt:

• Klooga koonduslaager - sünge minevik, mida ei saa eitada, sest just Kloogal asus II Maailmasõja ajal kurikuulsaim Eesti aladel püsti pandud Kolmanda Reich'i koonduslaar. Räägime, miks see sinna tekkis, millist elu seal elati ning mälestame ka veriseid ja õõva tekitavaid sündmuseid selle likvideerimisest. Ajalugu on nii mõnigi kord karm ja ebaõiglane, kuid et koledused enam iial ei korduks, ei tohi neid ka eitada ning mineviku unustusse lasta vajuda.
• Nõukogude sõjavägi - paljud on kuulnud, et Kloogal baseerus Nõukogude armee. Kas aga teadsite, et seal on asunud ka lennuväli? Räägime, mis elu Nõukogude armees elati, millega tegeleti, millised väeosad seal täpsemalt asusid ning millist hoonestust ja pärandit neist tänaseni alles on! Mõistagi ei saa üle ega ümber ka Nõukogude armeega kaasnevatest absurdilugudest, mis nüüd palju aastaid hiljem anekdootlikult mõjuvad.
• Mõisast aedlinnaks - Kloogal on aga ka pikk ja väärikas tsiviilajalugu. Räägime Klooga mõisast ja sealsest elust ning tegelikult ka oskamatust mõisamajandusest, sest mitte alati ei olnud mõisad rikkad ja hästi organiseeritud. Sauti räägime suurtest maailmasõdade vahelistest plaanidest, mis oleksid pidanud Kloogast kujundama hoopis kauni aedlinna. Üht-teist saadi muide ka valmis, enne kui sõda need plaanid katkestas.