Täiskasvanute sünnipäevad

Pole vast paika, mille kohta tiirleks rohkem jutte kui psühhiaatriahaigla. Seewaldi matkal läheme ja uurime, kuidas kunagisest kaunist suvemõisast sai raviasutus. Vaatame üle ajaloolise Seewaldi hoonestuse ja räägime, mille kõigega nendes väärikates majades tegeletakase või vanasti tegeleti. Kuna pole saladus, et haigla on juba pikemat aega mõlgutanud ka kolimise plaane, siis arutleme ka selle hingematvalt põneva paiga tulevikuperspektiivide üle. Matka viimases osas teeme aga populaarteadusliku ülevaate psühhiaatriast ja ravimeetoditest, saades teada millega Seewald päriselt tegeleb, seda nii olevikus kui möödunud aegadel.

Räägime ühest süngeimast tahust Eesti ajaloos - Klooga koonduslaagrist ja selle verisest lõpust. Teeme ülevaate kolmanda Reich'i laagritesüsteemist ja nende õõvastavast argipäevast. Et matk ei läheks liiga morbiidseks, siis tutvume muidugi ka Klooga helgemate tahkudega - imekauni männimetsa, aedlinna ja sealse kandi olevikuga. Räägime ka mõned naljakad lood Nõukogude armee aegadest. Tõsi, Klooga matk on kindlasti üks vastuolulisemaid matku Matkafy seerias, mis ei sobi väga noortele lastele. Siiski tasub meeles pidada, et möödunut ei maksa lasta unustuse hõlma vajuda - vaid nii tagame, et need koledused enam kunagi ei kordu.

Eestist on raske leida militaarsema minevikuga paika kui Paldiski. Kuulus allveelaevnike pentagon, tuumareaktor, raketibaas - see on vaid jäämäe tipp Nõukogude aegsest suletud sõjaväelinnast. Sellest kõigest matkal räägimegi ning mis veel põnevam, teeme seda läbi tuumaallveelaeval aega teeninud meeste mälestuste! Kas aga teadsite, et suuri plaane Paldiskiga tegi juba Peeter I, poolsaare ja Pakri saarte vahele on proovitud rajada muuli ning linnas on veel moodsatel aegadelgi jagatud tasuta kortereid? Paldiskil on aga ka leebem pale. Olid ajad, kui linn oli tuntud kui suvituskoht, rääkimata sellest, et linnas on elanud ja tegutsenud tuntud kultuuritegelased. Mõistagi puudutame põgusalt ka neid teemasid!

Kes meist ei teaks kaunist Kadrioru lossi ja roosiaeda?! Väga hea, seekord jätame need tagaplaanile ning otsime ülesse nurgatagused, mida esmapilgul Kadriorus olla ei tohiks. Uurime, kas Kadriorul on ka varjupool, räägime asumi tõusust, langusest ning uuest tulemisest. Saame teada, kuidas käis suvituselu 19. sajandil ning millega supelsaksad õigupoolest oma puhkuse ajal tegelesid. Tõsi, põgusalt vaatame siiski üle ka Kadrioru kohustuslikud vaatamisväärsused ning lahendame ära müsteeriumi, mille üle paljud linlased alatasa pead murravad - miks on Poska tänaval tupik trammitee, mida kunagi ei kasutata?

Nikolai von Glehni võib lugeda Nõmme isaks. Ta oli mees, kes julges mõelda suurelt ning ei kartnud erineda tolleaegsest peavoolust. Muidugi olid tal ka omad nõrkused. Kuigi Glehn oli õppinud majandust, polnud ta kunagi edukas ärimees ega piisavalt süstemaatiline, et viia ellu linna tervikvisiooni. Seetõttu jäi nii mõnigi tema lennukatest ideedest vaid paberile ning suure austuse asemel vaadati Nõmme rajajat tsaariaja lõpus pigem veidrikuna. Matkal uurimegi, millisena kujutas Nõmme tuleviku ette linna rajaja. Mis tema plaanidest on realiseerunud ning mis teisiti läinud. Erinevalt Matkafy seeria Vabariigi aegse Nõmme ekskursioonist, külastame siin matkal Nõmme vanimaid ja kõige ajaloorohkemaid paiku.

Murru vangla on keskkond, mis on ühtaegu salapärane ning põnev kui ka hirmutav ja mõtlemapanev. Annaks saatus, et keegi kunagi ise Rootsi kardinate taha sattuma ei peaks, kuid närvikõdi pakkuva elamuse vastu endises vanglakompleksis pole vast kellelgi midagi! Murru vangla ekskursioon on Matkafy seerias väga eriline selle poolest, et arvestatava osa matkast kolame mööda endise korrektsiooniasutuse siseruume. Räägime kunagisest vanglaelust ja seal juhtunud sündmustest. Kuid mitte ainult. Põgusalt käsitleme ka kogu Rummu asula kujunemislugu ning tänapäeva. Murru vangla matk on tõeline maiuspala neile, kes soovivad kogeda apokalüptilisi vaateid, tutvuda kunagise vanglaeluga ning tunnetada mahajäetud hoonete maagiat!

Palun pane tähele! Murru vangla privaatmatkadel rakendub privaatmatka enda hinnale 6€+km iga reaalse külastaja eest. Tegu on sissepääsupiletiga tasulisele territooriumile.

Iga maapoe taga pidavat pesitsema tarkade klubi, kes libistab ballooniõlut ja pajatab filtreerimata kujul puhast kulda kodukandi eluolust. Kuigi Saku pole enam ammu maakoht, siis ega poetagune elu selle pärast veel lõplikult hääbunud pole. Uurime järgi, mida tänases Sakus poe taga räägitakse ning mis veelgi põnevam, kas professionaalid eelistavad ikka Sakut või muid marke? Tegelikult on Sakus aga märksa rohkem vaadata ja rääkida kui ainult õlu. Tegu on omaaegse kaksikasulaga, kus õlletehasega vähemasti samaväärset rolli mängis ka Eesti Maaviljeluse Instituut. Millega seal veel tegeleti, uurime samuti välja. Saku matkateema on põnev ning hariv nii kohalikule, õllesõbrale kui ka ajaloohuvilisele, sest annab hea ülevaate nii õlletehase kuulsusrikkast ajaloost kui ka Saku kui asula kujunemisest.

Kas mäletate veel aegu, mil kõik pealinlased nädalavahetusel Rõõmu Kaubamajja poodlema ning Keila veekeskusesse suplema tõttasid? Keila pole mingi tavaline Tallinna eeslinn, ta on nagu rock n' roll - muinasajal asustatud, keskajal ehitud, sõdades korduvalt purustatud ning uutel aegadel alati teed näidanud. Näib, et Keilast ei saa jagu ei haldusreform ega vanakuri ise. Matkal jalutame märgiliste hoonete abil läbi Keila ajaloo ning selgitame välja, mis on selle põneva väikelinna fenomen!

Sageli imestatakse, et kuidas küll Nikolai von Glehn rajas tühja koha peale Nõmme - oh, miks küll enam pole selliste suurte visioonidega mehi! Või äkki ikka on, oleme jätnud justkui märkamata, et viimase paarikümne aastaga on ju tegelikult Tallinna kõrvale tühjadele põldudele sisuliselt kerkinud linn - Peetri! Matkal rändamegi vanade kaartide, põliselanike ja esimeste uusasunike mälestuste ning mis kõige põnevam, arendajate intervjuude abil läbi Peetri ajaloo. Saame teada, kus asusid põlistalud ning mis nendest omandireformis sai. Millised olid esimesed arendused ja nende eestvedajate visioonid? Muide, kas teate, keda võiks pidada Peetri Nikolai von Glehniks ehk rajajaks - matkal saame teada! Muide, kui uusarendused tunduvad kõik ühesugused, siis tegelikult on Peetris külg külje kõrval ikkagi väga erineva olemusega kvartaleid, mille najal saame arutleda, kas sündinud on Harjumaa ägedaim uusasum või hoopis untsu läinud soperdis - arvamusi leidub ilmselgelt seinast seina. Tegu on tõelise maiuspalaga nii urbanistika huvilistele kui ka kõigile tänastele Peetri ja Järveküla elanikele!

Ei ole midagi põnevamat, kui maa-alused punkrid ja koopad. Matkafy seerias on küll mitmeid matku, kus neid uudistame, kuid just Laagri on nende kõigi kroon. Kas teadsite, et Tänassilma kõlviku sees on ca 5 km kaevandustunneleid meenutavaid käike, millest paljudes saab tänaseni kõndida? Veelgi enam, 1970ndatel rajati sinna mitmekorruseline allmaa õhujuhtimiskeskus, mille peale olid sihitud ameeriklaste tuumalaengud! Aga mitte ainult, jalutame ka muinasaegsete juurtega külatänaval, räägime 1930ndate külagossipit ning otsime üles ka asumile nime andnud vangilaagri! Kõige tipuks räägime aga juhtimiskeskuses teeninud meeste mälestuste põhjal elust salajasel NSVL sõjaväeobjektil.

Palun pane tähele! Laagri ekskursiooni marsruut on suvel ja talvel erinev. Suvisel ajal kõnnime enam kui kilomeetri marsruudist maa all ning külastame ka tänini alles olevat vana maa-alust juhtimiskeskust. Perioodil 1.09-30.04  maa alla ei minda! Talvel, mil nahkhiired talvituvad, maa alla me ei lähe. Selle arvelt jõuame aga üle vaadata kogu täiuses potentsiaalset tuumalööki väärinud kunagise sõjaväebaasi maapealse osa.

Nii mõnegi tallinlase teadvuses on Kopli endiselt veel räämas ja kriminaalne paik, millest kuuleme vaid politseisaadetes seoses lõputute tulekahjude, narkoprobleemide, prostitutsiooni ja vägivallaga. Tegelikult pole tegu enam ligilähedaseltki piirkonnaga, mida ausad inimesed peaksid vältima või kartma. Kurikuulsatel Kopli liinidel on valminud uusarendused ja kanda kinnitanud uued edumeelsed inimesed. Siiski leidub uute aegade kõrval veel ka nurgataguseid, mille miljöö meenutab endiseid aastakümneid ja kuhu võib-olla üksinda pimedas ei tikuks. Kiirustage, Kopli on suurte muutuste künnisel! Ta pole enam see, mis ta oli 5 aastat tagasi ning varsti pole ta enam ka see, mis ta on täna. On viimane aeg uudistada Kopli endiste aegade hõngu, kus asuvad kõrvuti tsaariaegsed pärlid ja kahtlase väljanägemisega nukrad uberikud.

Kuulates stereotüüpseid lugusid Lasnamäest, võib jääda mulje, et ühes korteris tegutseb bordell, teises elavad narkomaanid, kolmandas suisa tapetakse - õudne, kuidas mõni seal üldse veel elada suudab?! Mõistagi on päris elu hoopis midagi muud ning sedapuhku tõde kõigest sellest otsima suundumegi. Nõukogude ajal sai Lasnamäe planeeritud mahust valmis 63%. Teeme ülevaate Nõukogude linnaplaneerimise põhimõtetest ning uurime välja, mis sai valmis ja mis jäi tegemata. Aga mõistagi piilume ka varasemasse aega - otsime ülesse Katleri mõisa ning Lasnamäe lennuvälja kunagised hooned. Räägime Eesti õhuväest, liinilendudest ja aeronautikast Lasnamäel! Aga mitte ainult, kas teadsite et Lasnamäel on meteoriidi kraater? Miks polnud veel 2017. aastal Tondiraba asumis ühtegi elanikku, või kuhu oli planeeritud Rahu tee ehk Lasnamäe II kanal?

Tallinna Vanalinn on kahtlemata Eesti suurim turismimagnet ning koht, kus ka kohalikud on sadu kordi käinud. Vanalinna ekskursioonil ei keskendu me aga niivõrd teada tuntud vaatamisväärsustele, vaid teeme vanalinnale tiiru peale. Tutvume linnamüüriga ning asumite, ehitiste ja rohevööndiga, mis vanalinna ümbritsevad. Päris mööda ei pääse me siiski ka vanalinnast endast - põikame natuke ka linna sisse ning vaatame rohkem ja vähem tuntud vaatamisväärsused üle. Kui matk toimub detsembris, siis külastame kindlasti ka Tallinna Jõuluturgu ning naudime imelist jõuluhõngulist vanalinna.

Seened pole taimed ega loomad - nad on eraldi elusorganismid! Kas teadsid, et puraviku maapealne osa on just nagu õun õunapuu küljes, ainult et puu kasvab maa all? Sedapuhku ongi meil välja pakkuda tõeline matkamaiuspala - lähme metsa koos teadlasega, kes teab seenemaailmast pea kõike ning ei jää häbisse ka muude loodusteemadega! Tõsi, just sügis on seenematkaks parim aeg, ent põnevaid seeni leidub aastaringselt. Sirmikuid talvel ei leia, aga seentest tühjaks ei jää mets iial, olgu siis leitav mürgised või söödav! Koolitusel kuuled põnevaid lugusid seentest ning õpid neid tundma, märkama ja vahet tegema.

Kui öeldakse Maardu, siis enamasti mõeldakse Kallavere. Maardu on tegelikult suur linn, millel on mitmeid asumeid. Neist tuntuim on aga suur paneelasum Kallavere, mis on justkui muuseumläbilõige Nõukogude arhitektuurist. Paraku on Kallavere aga 90datel omandanud ka kuritegeliku maine, mistõttu on teda rahvasuus hüütud ka Eesti mõrvapealinnaks. Matkal räägimegi piirkonna tumedast minevikust, ent ka märksa helgemast olevikust. Vaatleme Nõukogude arhitektuuri läbi aastakümnete ning külastame Eesti üht suurimat datšade piirkonda. Põike teeme ka maalilisse miljööväärtusega Rootsi-Kallavere külasse ning mõistagi räägime põgusalt ka fosforiidist!

Eestlased ei võta vähemusrahvuseid kodumaa pinnal just kergelt omaks. Rannarootslased on siinkohal aga suur erand. Neist räägime alati hea sõnaga, tunneme kahetsust, et see sajandeid püsinud rahvakild II Maailmasõja keerises hääbus ning mine tea, kui saaks, siis vast teeksime neile koguni uuesti ruumi. Kes aga tegelikult olid rannarootslased, miks me neisse nii eriliselt suhtume, kust ja miks nad tulid ning millist elu elasid? Kõike seda matkal uurimegi. Mõistagi teeme seda põlises rannarootslaste kodukandis - Spithami ja Dirhami külades. Piirkonnas, mis paneb ahhetama oma kauni männimetsa ja silmapiirini ulatuvate liivarandadega. Tegu on imekauni loodus- ja ajaloomatkaga põneval teemal.

Võib juhtuda, et esmapilgul pole Veerenni kant just kuigi atraktiivne uudistamiseks, kuid pidagem hoogu - just seal asus keskaegne Tallinna võllamägi. Kas teadsite, et sajanditetagune Hansalinn kasutas kurjategijate karistamiseks viit hukkamisviisi: poomine, rattale panek, elusalt matmine, mõõgaga pea maha löömine ja tulesurm? Kusjuures see polnud päris juhus, milline õõvastav meetod käiku läks - uurime veidi seda sünget teemat otse omaaegsete sündmuste epitsentris - Veerennis! Aga mitte ainult, teeme krimiteemadel ka korraliku ajahüppe ning möödume ka vanast Tallinna vanglast - otsime ülesse paiga, kus leidis aset üks Eesti viimastest filmilikest vangla põgenemistest. Aga uudistame ka helgemaid teemasid - Veerennit võib lugeda nii Eesti vanimaks meditsiinilinnakuks kui ka meie ühe aegade võimsaima tööstusettevõtte Lutheri Vabriku tehaselinnakuks. Mõistagi külastame ja räägime ka neist.

Öeldakse, et igas legendis on kübeke tõtt ja see kehtib ka Kalevipoja lugude kohta. Ka Iru linnusel on oma roll meie rahvuseeposes - milline? Ekskursioonil saad teada! Tegelikult on Iru aga suurepärane paik, kus rääkida selle staarlinnuse näitel viikingiaegsest Eestist. Kes olid meie esivanemad, milline oli nende maailm ja tõekspidamised? Tegu on Matkafy Laternamatkade seeria kõige vanemat ja seega ka kõige põnevamat ajalugu käsitleva marsruudiga, kus teeme uusimate ajaloouurimuste abil intrigeeriva ajarännaku kaugetesse aegadesse. Aga mitte ainult! Teepeale jääb veel ka nii mõndagi muud. Paljuräägitud Peeter Suure merekindluse positsioonid, apokalüptilisena mõjuvad vanad aiandid, tohutusuur elektrijaam, kurikuulus Tupsi talu, omaaegne Väo mõis ning Konstantin Pätsi suurtalu.

Paljassaare poolsaar asub Tallinna vanalinnast kõigest 5 km kaugusel, ent vähesed on seal kolamas käinud. Matkal uudistame Paljassaare rikkalikku militaarpärandit, vaatame kauneid merevaateid ning räägime selle piirkonna kujunemisloost. Saame teada, et veel sadakond aastat tagasi oli tegu eraldi saartega, mis inimjõu abil mandriga liideti. Muide, Paljassaarel on käinud ka tsaar Nikolai II. Miks ja millal ometi - saame teada!

Eestis ei ole just palju kohti, kus oleks aset leidnud riigipöörde katse - Tondil on! Tondil on ka Eesti uhkeim tsaariaegne sõjaväelinnak, vanad suvemõisad, kunagine spordiinternaatkool TSIK ja isegi hobuste maneež. Matkal neist kõigist räägime, kuid lisaks põikame ka Tondi kõrval asuvatesse asumitesse. Käime ära Tallinna salapäraseimas aedlinnas ja kohas, kus lõppes Mustamäe ehitus. Muide, saame teada ka õõvastava saladuse Mustamäe haigla asupaiga kohta!

Õnneks ei kuku lennukid just sageli alla. Ometi on Eestis üks pisike küla, kus on seda suisa kolm korda juhtunud - tõeline lennukatastroofi pealinn! Räägime neist õnnetustest, mille taustaks on mõistagi nõukaaegne Ämari lennubaas. Tegelikult on Turba ja Ellamaa aga ka muus mõttes kuulsusrikka minevikuga piirkond, sest omal ajal varustas see elektriga veerandit Eestist. Tegu on Eesti kauneimaks tööstusasulaks tituleeritud paigaga, kus lisaks elektrijaamale ja turbatööstusele saame rääkida ühe maa-asula loo tekkest tänapäevani - pole ju kahtlust, et igal külal on oma lood ja oma kangelased.  Matkal vaatleme turbavälju ja turbatööstust, räägime kurioosumite rohkest Eesti elektrifitseerimisest ja kõnnime kunagisel Haapsalu raudtee tammil, mis kõik selle hiilguse võimalikuks muutis. Lisaks saame ka teada, mis mõttes Stalin ja Hitler veel sügaval nõukaajal Turbas tõtt vaatasid!

Kõik me teame Glehni lossi ja tõsiasja, et Nikolai von Glehn asutas Nõmme! Seega võime need vahele jätta ning keskendume hoopis uhketele villadele ja tormilistele arengutele Eesti ajal. Mis siin salata, Nõmme muutus väikesest suvituskülast elitaarseks aedlinnaks just tänu toonasele järjepidevale arendustööle ja mõtestatud planeeringutele. Sedapuhku külastamegi Nõmme lõunaalasid, et imetleda seda omaaegset hiilgust. Mis aga veel põnevam, räägime läbi mälestuste eluolust erinevatel ajajärkudel ning mis siin salata, oleme ka tunnistajateks kunagistele ambitsioonikatele plaanidele. Tõsi, kõike siiski realiseerida ei jõutud, ent uudistame ka paiku, kuhu pidi tulema Nõmme lennuväli, uus keskväljak koos raekojaga ning oh sa imesta - ka hüdroelektrijaam!

Tsiteerides Eesti kirjandusklassikat, siis kord Vestmann all ja Piibeleht peal, kord vastupidi. Sama võib väita ka Viimsi ja Merivälja kohta. Ennesõjaaegses Eestis oli Viimsi pigem vaesem kant, kust koliti minema, Merivälja seevastu aga tärkav aedlinn. Viimsi võidukäik algas Nõukogude ajal. Just siis sai endisest vaesest kalurikülast näidismajand, milles töötamisest unistasid kõik, ent sisse pääsesid vaid parimaid. Võib isegi väita, et kui mujal Nõukogude Liidus unistati kommunismist, siis Viimsis see saavutati. Matkal uurimegi, mis oli selle haruldase Nõukogude ime taga. Kuid vaatleme ka Viimsi militaarajalugu, külastame Viimsi mõisa ning räägime salapärasest tunnelite süsteemist, mille Nõukogude sõjavägi Peterburi metrooehitajate abiga Viimsi alla rajas. Mõistagi ei saa me ka üle ega ümber kuulsast Merivälja UFO-st!

Oh neid vahvaid pidusid Telliskivis! Olgu nende pidudega kuidas on, kuid seekord uurime eksklusiivselt kunagiste töötajate mälestuste põhjal hoone-hoone kaupa järgi, mida tänaste galeriide, kohvikute ja äripindade ruumides toodeti või tehti, kui tegu oli veel suure teadustehasega. Aga mitte ainult, paneme paika ka ajaloolise rannajoone, külastame nii Kalaranda, Kalamaja, Köismäed kui ka merelt võetud maad. Kas teadsite, kuhu oleks varjunud kaitseväe juhtkond, kui Eesti oleks II Maailmasõjas Nõukogude Liidule vastu hakanud või mida täpsemalt tehti ülinoobli Kalaranna kvartali kohapeal? Seda kõike Telliskivi ja Kalamaja ekskursioonil uurimegi!

Paljud on käinud Ülemiste Citys ning vanemad inimesed veel mäletavad Nõukogude ajal seal samas asunud suure salastatusega Dvigateli tehast. Seekord teemegi töötajate mälestustel tugineva ringkäigu omaaegses tehases. Unikaalset originaalmaterjali kasutades toome päevavalgele kunagise tehaseelu helgemad ent ka kurioossemad tahud. Saame teada mida mis hoones konkreetselt tehti ning millised meeleolud tööliste vahel valitsesid. Matk on tõeline maiuspala kõigile tööstusajaloo huvilistele ning tänasetele Ülemiste Citys töötavatele ja õppivatele inimestele!

Ühel pool sompsikad, teisel pool jürikad ning keskel tammik, kus noored kaklemas käivad! Nii võiks kokku võtta nõukaaegse Jüri, vabandust Sommerlingi eluolu. Tegelikult moodustub tänapäeva Jüri hoonestus kunagiste Lehmja, Karla ja Vaskjala küladest ning on paik, kus on elatud vähemalt 1500 aastat. Veelgi enam, just Vaskjala oma 27 adramaaga on Taani hindamisraamatu suurim küla ehk muinasaja lõpu tõeline metropol! Jüri matk on rännak läbi Eestimaa ajaloo. Uurime välja, mis tegi selle piirkonna muinasajal nii eriliseks, kuidas erilistest kohtadest said mõisad, mõisamaadest jõukad pärisperemeeste talud, taludest sovhoos ja sovhoosist moodne linnaga kokku kasvav alev. Räägime elust ja olust neil erinevatel aegadel ning mõistagi laseme kõlada ka anekdootlikult mõjuvatel meenutustel sovhoosiajast.

Männiku on imeliste maastikega paik. Seda nii heas kui halvas mõttes - leiame kõrbe meenutavaid toimivaid liivakarjääre, ent ka maalilisteks järvedeks muutunud vanu kaevandusalasid. Säilinud on imekauneid metsasid ning nende kontrastiks tõeliseid tööstusalasid. Neil kõnekatel maastikel matkates hargnevad meie ees lahti aga ka erinevad lood: Romanovite aedlinn, suurtööstus, kaevandamine, sõjaväelased, gänsterid ja kriminaalid ning kõige tipuks ka 1936. aasta Männiku plahvatuse lugu. Neid ja veel paljusid teisi teemasid ekskursioonil käsitlemegi.

Sarnaselt suurele osale meie rannikust, oli ka Suurupi Nõukogude ajal suletud piiritsoon, mis sõltumata oma arvukatele huviväärsustele on vaba Eesti ajal saanud põhjendamatult vähe tähelepanu. Tuletornid, sireenijaam, militaarmälestised koos katakombidega, endine pioneerilaager, nostalgiahõngulised aianduskoperatiivid ning uhked moodsad villad - kõik need sobiks suurepäraselt Suurupi märksõnadeks. Tegu on mitmekülgse matkaga, kus satume nii maa alla, mere äärde, kaunisse metsa kui ka mitte nii kaunite varemete vahele. Suurupi on tõeline maiuspala oma mitmekesisuses!

Omal ajal oli ikka inimestel väärikust, kombeid, aateid ja vooruseid - tuleb tuttav ette? Aga kas kõik ikka päris nii oli? Tegelikult oli tsaariaegses Tallinnas nii bordellimäärus kui ka ametlik punaste laternate tänav! Veelgi enam, bordellid olid täiesti legaalsed, avaldasid reklaame ning kohati peeti äärelinnades täiesti enesestmõistetavaks, et mingil eluperioodil võib neiu ka lõbusas majas elatist teenida! Seekord just tsaariaegset patuelu uurima suundumegi. Liigume omaaegses äärelinnas, kõnnime mööda punaste laternate tänavat ning otsime üles ka viimse reliikvia - madam Schwappachi omaaegse pordumaja! Et kõik ei läheks aga liiga üheülbaliseks, siis vaatame üle ka kunagise Härjapea jõe äärse tööstuspärandi. Saame teada, miks just seda jõge võib lugeda Tallinna tööstuse lätteks!

Pea kõik eestlased on käinud Vabaõhumuuseumis, näinud kauneid talukomplekse ning ilmselt ka unistanud, kui tore võiks olla kenal suvepäeval sellises idüllis puhata. Tegelikult polnud vanarahva elu aga teps mitte roosiline. Veelgi enam, kui vaadata tõele näkku, siis ei peaks tänapäeva elustandardiga harjunud inimene neis tingimustes vist päevagi vastu. Näiteks kemmergud hakkasid taluõuedele ilmuma alles 1920ndatel aastatel - kus käidi aga enne seda keha kergendamas? Millistel kaalutlustel abielluti, kuidas hügieeniga lood olid ning kuidas lapsi kasvatati - need on vaid mõned teemad, mida käsitleme. Ent mitte ainult - põikame ka eksponaatide alalt välja, käime ning uudistame, mida põnevat veel Rocca al Mares leida võib! 

Kas teadsid, et Eesti Vabaõhumuuseumisse saab tellida ekskursioone mitmete matkajuhtidega, ent paljude lemmikul, Matkafy giidil Mihklil on ka omal vana talu ja see teema on seetõttu talle eriti hingelähedane?

Palun pane tähele! Vabaõhumuuseumi privaatmatkadel rakendub privaatmatka enda hinnale 6€+km iga reaalse külastaja eest. Tegu on sissepääsupiletiga tasulisele territooriumile.

Oh seda imekaunist Noblessneri kvartalit - kes meist seda ei teaks! Kas aga teate ka, et algupäraselt oli tegemist suisa allveelaevatehasega? Hästi, aga kuidas on seal samas kõrval asuva omaaegse elektritööstuse gigandi Volta ja alles hiljaaegu metallitöödega lõpparve teinud endise Franz Krulli Masinatehasega? Just nende kolme tehase lugudele sellel matkal keskendumegi. Aga mitte ainult, vaatame ringi ka Kalamaja kaugemas servas ja otsime ülesse selle asumi viimased veel arendamata nurgatagused. Samuti kuuleme talletatud ja kohati uskumatuid lugusid pikaajaliste töötajate mälestustest!

Rohelusse ja rahusse uppuvas maalilises Kärdlas jalutades on suisa raske uskuda, et see idüll on alguse saanud tossava tehase kolooniast, mille rajamiseks kasumiahned parunid rannarootslased välja kihutasid ja oma töölistelt mitu nahka koorisid. Ent kaardil on ka teine külg - Kärdla Kalevivabrikut võib lugeda Eesti vanimaks suurtööstuseks, mis kuulutab tööstusrevolutsiooni algust meie kodumaal ning suunab siinse elu feodaalajast moodsasse maailmasse. Matkal tutvumegi selle kunagise suurtööstuse pärandiga ning Kärdla linna kujunemisega. Aga mitte ainult - teeme ka rännaku läbi Hiiu saare ajaloo ning räägime mõnusa Hiiumaa huumoriga saareelust.

Ei ole just palju Nõukogudeaegseid ühismajandeid, mille territooriumi baasil oleks tekkinud moodsat ja edukat Eestimaa valda! Ajaloolises plaanis oli Kiili ju Jüri kihelkonna ääreala, kus asus toona vähetähtis küla nimega Veneküla. Ometi sai sellest niivõrd eduka ühismajandi keskus, et rahvasuus hüüti piirkonda miljonärkolhoosiks! Veelgi imelisema arengu on Kiili läbi teinud aga viimase 30 aastaga, muutes Kiili justkui linnaplaneerimise muuseumiks. Matkal jalutamegi läbi kümnendite ja vaatleme seda verinoort linnakeskkonda pilguga, millega seda võiksid vaadata tulevased põlved. Teeme juttu arendajatest ja arendustesse kolinud inimestest ning uurime, millised nägemused on aastatega muutunud, mis aga samaks jäänud. Analüüsime moodsa asula plusse ja miinuseid, tõmbame paralleele ja ennustame tulevikku! Ning mis peamine - miks on Kiilis hea elada, mis on Kiili edu saladus?

Ei ole piirkoda, kus liiguks rohkem raha ja oleks kaunimad hooned, kui südalinn. Seekord tutvumegi raha ja kaunite hoonetega. Matkame mööda südalinna olulisemaid maamärke ja pangahooneid ning räägime skandaalidest, mille keskmes need on olnud. Aga mitte ainult, räägime ka südalinnast ja selle asumite kujunemisest ning rahast ja linna arengust laiemalt. Põikame läbi ka uhkest Eesti Panga kvartalist, mis oli omariikluse väljakuulutamise keskus. Saame teada, miks Eestis olid margad ja kroonid, mitte midagi originaalsemat nagu lätlastel latt või leedukatel litt.

Tallinna poolt Keilasse sõites möödute suurest Nõukogude aegsest tehnokompleksist, mille funktsiooni teavad tänapäeval vähesed. See on Tallinna EPT! Oot oot, misasi? Pole hullu, Tutermaa matkal jalutamegi endiste töötajate mälestuste baasil läbi selle kompleksi ja uurime kõik välja. Kuid mitte ainult, rändame tsaariaegsel postimaanteel nii nagu seda tegid rändurid sajandeid tagasi - peatume kõrtsides ja mõisades. Kusjuures väikest Kumnat võiks nimetada ka tõeliseks mõisamajanduse metropoliks. Seal asusid pea kõrvuti suisa kaks mõisa: Kumna mõis ja Keila kirikumõis. Meie peatume Kumna mõisas, kus lahke mõisahärra meile eksklusiivselt oma häärberit tutvustab - pääseme sisse ka säravalt korda tehtud härrastemajja! Tegu on mitmekülgse matkaga, kus saame ülevaate ennisaegsete teeliste elust ja transpordivõimalustest ning uudistame põnevaid teele jäävaid eri ajastute maamärke!

Ilmselt ei ootaks, ent just Vääna-Jõesuu on koos Laagri ja Astanguga üks Matkafy kolmest matkateemast, mis viib maa-alla! Ent just siin asus Peeter Suure Merekindluse maa- ja mererinde ühendkomandokeskus koos nn kindralite varjendi ja neid ühendava 300m pikkuse allmaatunneliga. Kuidas teisiti, kui et seda tunnelit me ka läbida plaanime! Ent mitte ainult, Marie Under puhkas männipuude vahel, Artur Adson puhkas männipuude vahel.... Jaa-jaa, ikka Vääna-Jõesuus. Tegu on ju ühe Tallinna ümbruse kuumima suvituskohaga, mis puhkes õide 1930ndate lõpul, ent tõelise kuulsuse saavutas Nõukogude ajal. Võtame pulkadeks Nõukogude aegse koperatiivinduse ja pioneerinduse, räägime Pätsu poolt avatud laste suvekolooniast ning mõistagi ka kaugemast mõisaajast. Nalja saab ka - väisame kurikuulsat Vääna-Viti bussipeatust, kus iial ei tea ette, kas sildil ilutseb Vääna-Viti või Vääna-Vit*. Aga kust see pätipoisse sodima ahvatlev nimi päriselt tuleb ja mida see tegelikult tähendab? 

Palun pane tähele, et Vääna-Jõesuu tunnelites on sõltuvalt aastaajast kuni 30cm vett. Võimalusel võta kaasa kõrged kummikud!

Uskumatu, kuid tõsi - nagu ütleb ka kuulus Voldemar Kuslapi laulusalm, siis Mustamäel elamine oli 1960...70ndatel äärmiselt prestiižne. Kuid rambivalgust on Mustamäele jagunud hiljemgi. Ei ole väga suur liialdus kui öelda, et just Kadaka turg oli 90ndatel Tallinna suurimaks turistimagnetiks, vähemasti Soomes. Matkal rändamegi endiste Kadaka turu ärikate mälestuste abil läbi sealse eluolu. Kuid mõistagi kiikame ka Mustamäe kaugematesse aegadesse, räägime Kadaka külast, aianditest ja Mustamäest kui NSVL-i aegsest tehnopargist.

Rannarahva unistuste tööks oli põlvkondade kaupa kapteni amet, kuid pole ühtegi teist paika peale Käsmu, millel oleks kokku ette näidata suisa 64 kaptenit! Mis tegi võimalikuks, et just seda pisikest kaluriküla tabas tõeline meresõidu edulugu? Mõistagi ei piirdu me matkal aga ainult merendusega, piilume ka kohalike mälestuste abil Käsmu teisi tahke. Millised olid Nõukogude ajal kohalike ja piirivalvurite suhted ning kuidas on võimalik, et ühest suletud piiritsooni asulast kujunes Nõukogude eliidi suvituskoht? Tõsi, igas eduloos on ka tagasilööke - kas Käsmul on olemas ka pahupool? Kohtumiseni Käsmus - imekauni looduse, mitmekülgse ajaloo ja inspireerivate inimeste külas!

Kuhu peaks suunduma, kui tahaks piiluda, kuidas elavad rikkad - Viimsisse, Tiskresse või kesklinna pilvelõhkujatesse? Kurat seda teab, ent 100 aastat tagasi oleks igal juhul tulnud sammud seada Järvele ja Rahumäele! Rahu rahu, Rahumäe ei ole ainult kalmistu, vaid ikka ka suur ja esinduslik elamurajoon. Lubja ja silikaatkivitööstur Karl Kaddak, kapten Oskar Tiidemann, poeet Marie Under - nemad on vaid jäämäe tipp. Just Nõmme suurte kruntide ja künkliku maastikuga Rahumäest sai 1920-30ndate Eesti eliitasum, kus elas nii kõrgeid ametnikke, poliitikuid, kultuuritegelasi kui ka ärimehi. Ent matkal ei piirdu me ainult majadega, väisame ka piirkonnale nime andnud kuulsat kalmistut, otsime üles viimased liivikud, möödume Rahumäe vangilaagrist, paigast kuhu peaks tulevikus kolima Seewaldi psühhiaatriahaigla, omaaegsetest karistuspaikadest ning ka Tallinna vähimkülastatavast aedlinnast Järvest, kuhu inimesed lihtsalt ei satu.

Kuidas kõlaks üks klaasike kihisevat Eau de Vosy mineraalvett keiserliku kuurorti drinkhalles? Päris peen või mis? Aga kas rüüpaksite merevett sogasest Haapsalu lahest - tänan ei! Oli see Haapsalu siis ikka nii peen kui räägitakse või oli tegu hoopis Eesti esimese tõelise turundustrikiga?! Seda uurima lähemegi! Kehastume patisaksaks, rändame läbi kuurortmelu eri ajastutel ning uurime välja palju neid keisreid siis ikkagi Haapsalus puhkas, kus nad peatusid ning millega nad oma puhkuse sisustasid! Aga mitte ainult, piilume tagasi ka kaugesse keskaega ning räägime salapärasest Saare-Lääne piiskopkonna nimelisest vürstiriigist. Kas teadsite, et Haapsalu on suisa selle riigi tühjale kohale rajatud pealinn!? Tegu on vahva rännakuga, mis laotab matkalise silme ette ühe Eesti väikelinna ajaloo oma hiilgehetkedes kui ka madalseisudes!

Vaadates nõukogudeaegseid Lasnamäe kaarte, võib märgata, et Suur-Lasnamäe ehitus jättis täiesti vahele geograafilise Lasnamäe keskpunkti, Tondiraba. Põhjust pole tarvis aga kaugelt otsida, sest nimi Tondiraba annab juba ise vastuse kätte. See on ajalooliselt olnud paksu turbalasundi ja laugastega märgala, mis polnud ehitamiseks soodne. Matkal uurimegi, kus see raba täpsemalt asus ja mis juhtus, et nüüd on selle koha peal ikkagi linn. Samuti otsime rabataimestiku jälgi ka tänaselt maastikult. Aga põikame ka eemale - vaatame üle kunagise Lasnamäe lennuvälja alad, millel on oma põnev lugu rääkida ka muide 1924. aasta riigipöördekatse sündmuste keerises. Veelgi enam - kas teadsite, et Lasnamäe planeeringud nägid ette ka teise Lasnamäe kanali rajamist, mille nimeks oleks pidanud saama Rahu tee! Kõnnime mööda Rahu tee sihti ja mõtiskleme veidi Suur-Lasnamäe planeeringu põhimõtete üle. Muide, põikame sisse ka oma-aegsesse Katleri mõisa - jah, ka Lasnamäel on olnud mõisad!

Suisa raske on uskuda, et vanemad nõmmekad mäletavad lapsepõlvest Nõmme serval asunud kidurate mändidega maalilist turbaraba, mille servas kohati veel loomigi karjatati. Tõsi, Nõukogudeaegse maaparanduse ja turba ammutamisega on see idüll jäädavalt kadunud, ent tegu on sellegi poolest väga huviväärse paigaga, mis on justkui musternäide sellest, mis juhtub ühe rabaga peale inimese sekkumist. Kuigi tegu pole enam ürglooduse kantsiga, on Pääsküla raba siiski tallinlastele lähim ja ligipääsetavaim loodusesse sukeldumise võimalus. Tegemist on loodus- ja kultuurimatkaga, mis annab linnast lahkumata ülevaate rabataimedest ja loomadest, ent ka Pääsküla kandi ajaloost ja sellega seotud pärimustest!

Kadriorg on imeline paik, kus lisaks rikkalikule ajaloole leidub ka hinge paitavat looduse mitmekesisust. Sedapuhku jätame Petsi ja Pätsi isekeskis pilvepealt oma kätetööd imetlema ja keskendume just kõikse vägevama ehk looduse tegemistele. Otsime ülesse Tallinna jämedaima puu ja kunagise imekauni kärestiku Hundikuristikus, vaatleme eri tüüpi parke ja neis kasvavaid puid. Räägime ka pargis elavatest lindudest ja loomadest ning ära ei maksa ju ka unustada, et just Kadriorust sai alguse Tallinna loomaaed.

Rabad on ürgsed ja müstilised kohad, mida rahvakultuuris on nii peljatud kui austatud. Ligipääsmatutele rabasaartele on sajandite eest pagetud nii sõdade, haiguste kui ka mõisakoormiste eest. Uuemal ajal polnud rabad metsavendadelegi võõrad, ent meelitasid oma loodusvaradega ka turbatööstureid. Tänapäeval on tegu ühe viimase ürglooduse kantsiga, mis lummab ja meelitab oma silmailuga puhkajaid.

Vähe on neid, kes poleks kuulnud midagi 1920ndate Soome kuivast seadusest ja sellest taustal tekkinud piiritusekuningatest. Hakkajamad mehed said muidu vaesel ajal rikkaks, ent mis siin salata, mõistagi illegaalse ja ohtliku tegevuse arvelt! Kus oleks seda närve kõditavat ajajärku põnevam uurida kui mitte otse oma-aegsete sündmuste epitsentris Kaberneemes! Aga mitte ainult – kas teadsite, et nii nagu omal ajal lahkus piiritus, oli sama sisse sõutud meretee kõigest kümmekond aastat hiljem okupatsiooni eest pagevate kaasmaalaste päästerõngaks! Räägime ka paadipõgenikest ja nende saatusest teisel pool lahte! Muide, Kaberneeme rannaliivalt avaneb ka kaunis vaade Kolga lahe väikesaartele, mis on nii lähedal, ent samas ikkagi nii kättesaamatud! Elati seal ju aastasadu, ent enam mitte – miks ometi?

Kalamaja piirkond on arenenud väga mitmekülgseks elukeskkonnaks, ent alati pole mitte kõik nii roosiline olnud - Kalamaja ekskursioonil räägime selle piirkonna arengust ning sealsetest oludest läbi aegade. Samuti kuuleme verdtarretavaid ning kohati õõvastavaid lugusid, mis Kalamaja piirkonnast pärit on. Oled Sa kuulnud metsikust roimast Kalamaja lihakarnis? Või hoopis sellest, kuidas üks mees suutis end kaks korda üles puua? Aga kus on koht, kust sai algus maailmas tuntud Tallinna Kilude tootmine? Oled Sa käinud aga kohtades, kus Andrei Tarkovski filmis oma kuulsa “Stalkeri” filmi? Kalamaja ekskursioonil kõike seda ning veel rohkematki uudistame!

Paljude mälestustes seostub aguliga Kopli, ent 100 aastat varem olid selles rollis hoopis Kassisaba, Kelmiküla ja Uus-Maailm. Jah, täna on need kesklinna asumid, ent kui 1870 valmis Balti raudtee, siis ehitati see suure kaarega ümber Tallinna hoonestusala ning nagu me kõik hästi teame, siis just raudteeservad meelitavad igasugu karvaseid ja sulelisi! Seekord lähemegi otsima sajanditagust aguliromantikat. Saame teada nii kelmikate asuniminimede päritolust kui ka agulielu juurde kuulunud poistekampade vahelistest kaklustest. Mõistagi otsime üles ka piirkonna ikoonilisemad objektid nagu Wismari haigla ja kainestusmaja, Wikmani poiste koolimaja, salapärase raadiosignaali segamise jaama. Põikame mööda ka America kõrtsihoonest, mis on andnud nime nii asumile kui ka tänavatele ning Raudtee-tehnikakoolist, mille välimuses saate tänini imetleda suisa algse Balti jaamahoone ilu. Ent teele jääb ka nii mõndagi vulgaarset: Tallinna keskaegne rattale tõmbamise plats ning Tallinna vanim tegutsev sekspood.

Palun pane tähele, et sellel ekskursioonil möödume ka Kapo majast - ära oma saladustest antud matkal liiga valjult räägi!

Neeruti kandis käidi juba esimese Eesti Vabariigi ajal kaunis looduses suvitamas ning ega ka meie nüüd teisiti saa, kui kutsume teid veidi unustatud turismipärlit kaema. Tegu on imekauni loodusmatkaga, kus naudime imelisi maastikuvaateid järvepeeglite ja küngaste maal. Ent uurime ka piirkonna pärimusi. Püüame saada sotti, kust selline imelik kohanimi pärineb. Samuti uurime, kas oosid on looduslikku päritolu või hoopis Kalevipoja künnitöö tulem ning uurime välja, mis oli vanim impordiartikkel põhjamaadest?

Kas teadsite, et Emajõe Ateena oli Nõukogude ajal väljamaalastele suletud linn? Miks ometi ja miks üldse Tartut Emajõe Ateenaks nimetatakse - matkal saame teada! Kuid tegelikult ei sukeldu me Tartu matkal mitte ainult lähiajaloo teemadesse, vaid käime üle Tartu kujunemise ja arengu loo läbi 1000 aasta. Saame teada, miks on see linn olnud nii oluline ja ihaldatud punkt kõikidele võimudele ja võõrvallutajatele. Uudistame, kui palju on säilinud Tartus keskaegset arhitektuuri ja kujutleme, milline oleks tänane linnapilt juhul kui Tartut ei oleks aegade jooksul korduvalt maha pommitatud või tules hävitatud. Teeme tiiru peale keskaegsele linnamüürile, aga räägime ka olulisematest ja uhkematest objektidest, mis ehitatud tsaariajal. Et aga asi ei läheks liiga akadeemiliseks, siis piilume sisse ka üliõpilaselusse läbi nelja sajandi. Mine tea, äkki saab naljagi!

Vaksali ja kesklinna matkal uudistame mitmeid märgilisi paiku selles ajaloolises piirkonnas. Üks kurikuulsamaid on “halliks majaks” kutsutud hoone, kus asus endine NKVD eeluurimisvangla. Pajatame endiste metsavendade ja teiste poliitvangide mälestusi, õudusi  ja NKVD töötlemisvõtteid sellest hoonest, kust põhiline väljavaade oli 25+5. Kuna aga Tartu oli meie rahvusliku ärkamisaja häll, siis teeme kiire ajarännaku ka sellesse perioodi ning vaatame millise tänapäevase hruštšovka koha peal asus näiteks Koidula ja Jannseni kodumaja. Muuseas Nikita Hruštšov külastas ka isiklikult Tartut ja selle kohta liigub naljakaid lugusid - matkal kuuleme. Teeme juttu korporatsioonidest, Vanemuise teatrist ja samal tänaval asuvast hoonest, kus sõlmiti Eesti ajaloo kõige olulisem dokument - loomulikult “Tartu rahu”. Räägime toonasest sündmustikust ja meie vabadussõja võidust ning tagamaadest.

Ei ole saladus, et 90ndate Kopli oli omajagu kriminaalne paik. Sedapuhku jätame Põhja-Tallinna ajaloo teiseks korraks ja sukeldume hoopis kriminaalsetesse lugudesse. Kolame mööda sündmuspaikasid ning räägime seal aset leidnud juhtumitest, ent mõistagi ka tolle ajastu üldisest taustast, mis sääraste kriminaalsete sündmusteni viis. Ilmselt ei sooviks keegi meist nende verd tarretama panevate sündmuste keerises ise olla, kuid mis siin salata, ajastudistantsilt vaadates on need lood ühtaegu nii põnevad, kummalised kui ka ehmatavad. Aga samas teinekord on need distantsilt vaadates siiski ka mõneti humoorikad. Matk põhineb endise patrullpolitseiniku mälestustel, kes oli sageli esimene, kes sündmuspaika jõudis ja juhtunu fikseeris.

Põhjuse tähistamiseks leiab alati - nii keskajal kui ka tänapäeval! Üheks olulisemaks pidustuseks keskaegses Tallinnas lisaks jõuludele oli nelipühade ehk suviste pühade pidamine koos maikrahvi valimisega. Ega ka meie teisiti saa, kui tähistame suve võitu talve üle ning suundume Tallinna Vanalinna maikrahvi valima! Ekskursioonil teeme sissevaate keskaegse linnaelu helgemasse poolde, räägime tähtpäevadest ja nende tähistamistest. Veelgi enam, mitte ainult ei räägi, vaid ka mekime järgi - ekskursioon lõppeb keskaja stiilis pidusöögiga Raekoja platsis asuvas restoranis Maikrahv.

Ekskursioon algab Väikese Rannavärava juurest (Uus tänav 37), kus vajadusel on mõnus soovijatel ka autod parkida. Matk algab kell 18.00 ning kestab 1,5h, selle ajaga läbime ca 3-4km. Matka lõpus kell 19.30 ootab meid keskaja stiilis õhtusöök Maikrahvis! 

Ekskursiooni hind sisaldab keskaegset jagatavat õhtusööki koos alkoholivaba joogipoolisega laual.

Eelroogadest saab meid ootama rostbiifi-mangosalat, ürdikodujuustuga täidetud lõherull, värsked salatid, tomatid, kurgid, oliivid ja pärlsibulad. Pearoaks kostitatakse meid kuningliku seakoodi, punaveinikastmes grillkana Alderman´i meele järgi, ürdi-ahjukartulite ning köögiviljapajaga. Magusroaks Crème brülée marjakastme ja kaneelisiirupis hautatud piriniga.

Palun pane tähele, et antud ekskursiooni hind on 65€ inimene, minimaalne grupi suurus 30 inimest.

Astangu matk on üks erilisemaid Matkafy Laternamatkade seerias - läheme muidu avalikkusele suletud koobastesse maa alla! Aga mitte ainult, kõnnime endises NSVL-i sõjaväebaasis, uudistame mahajäetud hooneid ja räägime Peeter Suure Merekindlusest. Samuti käime ära endise Mäepealse küla varemetel, vaatame Tallinna ainukest kärestikku ning naudime metsikut loodust. Mis aga veel põnevam, originaalmaterjalile tuginedes räägime ka uskumatuid ja kriminaalseid lugusid, mis Astangu metsas toime on pandud. Kui arvad, et tead Astangust ChatGPT, militaarajaloo portaalide ja linnalegendide põhjal kõike, siis ilmselgelt pole Sa veel Matkafy Laternamatkade Astangu ekskursioonil käinud!

Kes meist ei teaks, et Pirital on klooster, ent mis elu seal elatakse? Kes on need inimesed, kes tänapäeval on valinud nunna elutee ning miks on nad seda teinud? Kõike seda uurimegi! Lisaks matkame imekaunis Pirita ürgorus, naudime kauneid vaateid jõekäärudele ning kuulame põnevaid lugusid Pirita minevikust. Kuid Pirital on ka tumedam pool - räägime tohutusuurest Nõukogude armee maa-alusest linnast ja meenutame NKVD terroritegusid Scheeli mõisas!

Kalamaja ja Koplit teavad kõik, ent nende kahe vahele jääb ka Karjamaa asum, mille olemasolust pole paljudel aimugi. Tõsi, selleks on ka põhjust, sest ajalooliselt on tegu olnud poolenesti militaarpiirkonnaga. Just sinna hakkas tsaariajal kerkima grandioosne Peeter Suure Sõjasadam, mille kasarmutesse rajati hiljem Eesti oma sõjatehas Arsenal. Uurime, kui palju sellest megaprojektist valmis saadi, mis jäi ehitamata ning palju tänaseks alles on. Karjamaa veerele jääb aga ka Sitsi asum, kuhu kerkis Balti Manufaktuur ja mida võib tinglikuks lugeda Kopli vanimaks suurtööstuseks. Muide manufaktuuri töötajaid kutsuti tsaariajal pilkavalt Sitsi litsideks. Miks ometi - saame matkal teada! Nii möödaminnes räägime veel ka palju poleemikat tekitanud Põhja-Tallinna süstlavahetuspunktist, mis just selles asumis paikneb!